Tehisintellekt: veetarbimine kasvab plahvatuslikult – kas jääme vaeseks?

Tehisintellekt: veetarbimine kasvab plahvatuslikult – kas jääme vaeseks?

Tehisintellekti (AI) kasutamise kiire kasv ei kujuta endast mitte ainult märkimisväärset edu, vaid ka olulisi ökoloogilisi väljakutseid. Uuringud näitavad, et tehisintellekti rakendusi toetavad andmekeskused vajavad jahutamiseks lisaks suurele kogusele elektrit ka vett. Seda pakilist muret on rõhutatud erinevates analüüsides, näiteks raportis, mille autorid on kroon, mis käsitleb keerulisi seoseid tehisintellekti, energiatarbimise ja veevajaduse vahel.

OpenAI boss Sam Altman väljendas ajaveebi postituses optimismi tehisintellekti tuleviku suhtes, kuid tunnistas tõsist sotsiaalset häiret, mis võib nende tehnoloogiate esilekerkimisega kaasneda. Altman ennustab, et tehisintellekt muudab maailma rikkamaks, mis võib rahastada uusi poliitilisi ideid, näiteks võimalikku põhisissetulekut, mida tootlikkuse kasvu soodustab. Kuid vaatamata nendele positiivsetele väljavaadetele on tehisintellekti rakenduste keskkonnamõju märkimisväärne.

AI ja andmekeskuste keskkonnajalajälg

Vee- ja energiatarbimise andmed on murettekitavad. Valju päevauudised Veekulu ühest vestlusrobotiga vestlusest võib olla kuni 500 milliliitrit. AI mudelite, nagu ChatGPT-3, väljatöötamiseks kulus hinnanguliselt 5,4 miljonit liitrit vett, millest 700 000 liitrit kasutati ainuüksi andmekeskuste jahutamiseks. Veenõudlus võib tulevikus hüppeliselt kasvada: prognooside kohaselt kulub 2030. aastaks serverite jahutamiseks kokku 664 miljardit liitrit vett.

Kiiresti kasvab ka andmekeskuste energiavajadus. Elektritarbimine suureneb 50 miljardilt kilovatttunnilt 2023. aastal ligikaudu 550 miljardi kWh-ni 2030. aastal. See areng toob kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemise, mis prognooside kohaselt tõuseb 212 miljonilt tonnilt 2023. aastal 355 miljoni tonnini 2030. aastal. Greenpeace Saksamaa näitab.

Jätkusuutlikkus ja poliitilised meetmed

Sõltuvus fossiilkütustest on endiselt problemaatiline, kuna paljud andmekeskused toetuvad jätkuvalt tavapärastele energiaallikatele. Vastavalt aruannetele alates Ingenieur.de Aastaks 2030 tõuseb andmetöötluse koguenergiavajadus ligikaudu 1400 miljardi kWh-ni. See nõuab kiiresti poliitilisi tegevusmudeleid, et süstemaatiliselt hinnata ja reguleerida tehisintellekti kasutamise keskkonnamõjusid.

Soovitatavad meetmed hõlmavad kohustuslikke läbipaistvusnõudeid andmekeskuste pakkujatele, nende rajatiste tõhususe märgistuse väljatöötamist ning taastuvenergia integreerimist nende keskuste jahutus- ja toitesüsteemi. Poliitikute kohustus on luua raamtingimused, mis tagavad, et tehisintellekti innovatsioonipotentsiaal ei toimuks keskkonna- ja kliimakaitse arvelt.