Noored sakslased valvel: hirm rände ees kasvab kiiresti!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Pikaajaline uuring näitab: ränne on noorte sakslaste suurim murekoht, ületades isegi kliimamuutusi ja inflatsiooni.

Noored sakslased valvel: hirm rände ees kasvab kiiresti!

Praegused Saksamaal läbiviidud uuringud näitavad, et noorem põlvkond on üha enam mures rände pärast. See mure ületab nüüd isegi hirmu kliimamuutuste ees – teema, mis valitses arutelus kuni viimase ajani. Eriti silmatorkav on see, et 14–19-aastaseid noori häirib kõige enam idee käimasolevast rändest. Samal ajal on vanemate inimeste seas ülekaalus mure elamiskulude suurenemise pärast. Nagu näitab pikaajaline uuring “Sakslaste hirmud”, mõjutab noort elanikkonnarühma tugevalt hirm, et riik võib migrantide sissevoolust üle saada.

Esinduslikku uuringut on R+V Kindlustus teinud alates 1992. aastast. Praeguses numbris ütles 56 protsenti küsitletutest, et nad on mures, et riik hakkab migrantide vastuvõtmisel oma piire saavutama. Pea pooled osalejatest näevad ka potentsiaali rändest tulenevate sotsiaalsete pingete kasvuks. Eelkõige Ida-Saksamaal on suurem mure immigratsiooni pärast, 60 protsenti siin küsitletutest väljendab oma muret. Seda võrreldakse Lääne-Saksamaal 55 protsendiga. Sotsiaalsete konfliktide hirmu kasv on nüüd hirmude seas neljandal kohal, pärast seda, kui eelmisel aastal oli see kaheteistkümnes.

Sotsiaalne dünaamika ja kultuurilised konfliktid

Politoloog Isabelle Borucki kommenteerib muutusi sotsiaalses fookuses majanduslikest probleemidest kultuuriliste ja sotsiaalsete probleemideni. Ta räägib "kultuurisõjast", mis domineerib üha enam rändeteemalises arutelus. Rännet ja sellega seotud sotsiaalseid nihkeid peetakse praegu esmatähtsaks murekohaks, mis õhutab suure osa elanikkonnast hirmu.

Huvitaval kombel jälgivad teadlased ka hirmude vähenemist looduslike riskide ees. Mure kliimamuutuste pärast, mis oli varem domineeriv teema, on populaarsuse edetabelis libisenud 13. kohale, mis on viis protsendipunkti madalam kui eelmisel aastal. Samuti on oluliselt vähenenud hirm looduskatastroofide ees. Samal ajal kerkivad esile uued ohud, näiteks poliitiline äärmuslus. 48 protsenti kardab islamistlikku terrorismi, samas kui 38 protsenti näeb ohuna paremäärmuslust. Näib, et vasakäärmuslus puudutab vaid seitsmeprotsendilist vähemust.

Poliitiline rahulolematus ja selle tagajärjed

Kuigi peamised hirmud rände vallas on hüppeliselt kasvanud, on kõigi hirmude keskmine väärtus üldiselt langenud kolm protsendipunkti. See tulemus üllatas uuringu autoreid, eriti arvestades "paljuid tuliseid arutelusid meedias". Rahulolematus poliitilise juhtkonnaga on aga endiselt kõrge, kuna ligikaudu kolmandik sakslastest hindab föderaalvalitsust selle töö eest halvasti. Lisateavet selle teema kohta leiate üksikasjalikust aruandest saidil www.freilich-magazin.com.