Roheline vesinik: 50% EL projektidest katkestatakse!

Roheline vesinik: 50% EL projektidest katkestatakse!

Roheline vesinik, paljutõotav tuleviku energiaallikas, on surve all. Hiljutiste aruannete kohaselt võeti üle 50% ELis valitsuse toetust taotlenud projektidest tagasi, kuna rohelise vesiniku tootmiskulusid peeti liiga kõrgeks. Eriti negatiivselt avaldas mõju mõned suuremad ligi 1,9 gigavatise elektrolüsaatori võimsusega projektid, mis katkestati. Need arengud ei ole ainult tagasilöök vesiniku tootmise suurendamise plaanidele, vaid toovad esile ka raskused, mis võivad tekkida üleminekul säästvamatele energialiikidele. ökoNews teatab, et heakskiidetud projektide lõplik nimekiri on oodata 2023. aasta lõpuks, projektid peavad olema rahaliselt valmis ja tootmine algab 2,5 aasta jooksul.

Üle 95% tänapäeval kasutatavast vesinikust pärineb fossiilsetest allikatest ja vajadus asendada fossiilne vesinik rohelise vesinikuga on kliimakahjuliku mõju vähendamiseks hädavajalik. Tootjate vajadus rohelise vesiniku järele kasvab, kuna üha enam kasutatakse „Power to X” tehnoloogiaid, mis kasutavad taastuvenergiat vesinikupõhiste toorainete ja energiaallikate tootmiseks. Need tehnoloogiad on eriti olulised sektorites, kus elektrifitseerimine pole praegu võimalik, nagu keemia- ja terasetööstus, nagu KfW rõhutab.

Väljakutsed ja võimalused

Kuid vesinikutehnoloogiate arendamine ja rakendamine toob kaasa ka väljakutseid. Hinnanguliselt nõuab elektripõhiste lähteainete ja kütuste tootmine märkimisväärset täiendavat taastuvelektri tootmisvõimsust. See on eriti keeruline, kuna Euroopas ja Saksamaal on nende taastuvenergiate laiendamise potentsiaal piiratud. Pikemas perspektiivis eeldatakse, et suur osa vajalikust rohelisest vesinikust tuleb hankida välismaalt.

Teine oluline küsimus on vesiniku efektiivsus võrreldes taastuvelektri otsese kasutamisega. Uuringud näitavad, et ühe kilovatt-tunni taastuvelektriga soojuspumpade kasutamisel saab maagaasi säästa ligikaudu 3,3 kilovatt-tundi, vesiniku tootmisel aga vaid 0,6 kilovatt-tundi. Seetõttu on vesinikku eelkõige gaasielektrijaamades kütusena vaja, et tagada elektrivarustus ja tasakaalustada kõikuvat taastuvatest allikatest pärinevat tootmist, nagu on kirjeldatud artiklis. Umweltbundesamt on mainitud.

Tuleviku väljavaade

Saksamaal kavatseb föderaalvalitsus vesiniku tuleviku huvides paigaldada 2030. aastaks 5 GW võimsusega vesiniku elektrolüsaatorid, mis tagaksid 14 teravatt-tundi vesinikku. Seda elektrolüüsi võimsust suurendatakse 2035. aastaks 5 GW-ni, samas kui kogu Euroopa eesmärk on 2030. aastaks elektrolüüsi võimsus 40 GW. Erinevatel vesiniku tootmise vormidel, sealhulgas roheline, hall, sinine, roosa, türkiissinine ja valge vesinik, on erinevad heitkogused ja energiasisend. Rohelist vesinikku toodetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri abil ja selle energiatõhusus on umbes 75%.

Ei ole kahtlust, et vesinik võib tuleviku energiasüsteemis erinevates rakendustes võtmerolli mängida, kuid võimaluse korral tuleks eelistada taastuvelektri otsest kasutamist. See lähenemine on ülioluline soovitud kliimaeesmärkide saavutamiseks ja sõltuvuse vähendamiseks fossiilkütustest.