Kuldšaakal: tundmatu metsloom meie ukselävel Mödlingis!

Kuldšaakal: tundmatu metsloom meie ukselävel Mödlingis!

23. oktoobril 2025 toimus raamatuesitlus kuldsest šaakalist (Canis aureus), mille kirjutasid autorid Jennifer Hatlauf ja Robert Krickl. Robert Krickl pole mitte ainult teadlane, vaid ka pühendunud teadussuhtleja. Raamat käsitleb "metslooma meie ukselävel", keda linnaosa laiuskraadidel ei oodata. Viimastel aastakümnetel üle Euroopa looduslikult levinud kuldšaakali vaimustus ilmnes ürituse käigus selgelt. Eriti väärib märkimist 2012. aastal Mödlingi linnaosas toimunud esimene usaldusväärne kuldšaakali avastamine, mis tekitas piirkonnas teadusliku diskursuse nende loomade kohta.

Kuldšaakal on osutunud äärmiselt kohanemisvõimeliseks loomaks. Saksa Wildlife Foundationi andmetel kohandab kuldšaakal oma toitumist paindlikult olemasolevate toiduallikate ja vastava aastaajaga. Kuldšaakali põhitoiduks on väiksemad loomad, nagu pikasabalised hiired, hiired ja jäneselised. Need loomad tegutsevad peamiselt videvikus ja öösel ning peavad jahti üksi või väikestes rühmades. Nad söövad ka maapinnal pesitsevate lindude, kahepaiksete, roomajate, suuremate putukate ja raibete sidureid ja noorlinde. Kui tingimused on soodsad, võivad nad aeg-ajalt rünnata paariskäpalisi kabiloomi, nagu hirved või kodulambad, kuigi tavaliselt püütakse kinni ainult noorloomad. Lisaks ei ole kuldšaakalid mitte ainult lihasööjad, vaid nad tarbivad olenevalt aastaajast ka taimset toitu nagu marjad, langenud puuviljad, viinamarjad ja maisiterad. Asulates kasutavad nad toiduks sageli jäätmeid, kompostihunnikuid, aga ka lemmikloomasööta ja tapamajajäätmeid.

Levik ja vaatlused

Saksamaal on viimasel ajal märgatud üha rohkem kuldseid šaakaleid, mille võib seostada ka Wildbrücke veebisaidil esitatud Saksamaa kaardiga. See kaart näitab kuldse šaakali praeguseid vaatlusi Saksamaal ja naaberpiirialadel, mis põhinevad väliaruannetel, loendusuuringutel ja koostöös looduskaitseorganisatsioonidega tehtud teadusuuringutel. Kuldšaakali vaatluste levik ja sagedus on seega selgelt esitatud, et tuvastada levialad, kus neid loomi üha sagedamini esineb.

Kaardiandmed on usaldusväärsed ja neid uuendatakse regulaarselt. See teenib mitmeid eesmärke: ühelt poolt teadusuuringud kuldšaakali levikumustrite ja elupaigaeelistuste analüüsimiseks ning teiselt poolt kaitsemeetmete strateegiline planeerimine looduskaitseorganisatsioonide ja -asutuste poolt. Üldist huvi toetab ka edastatav teave, mis võimaldab avalikkusel olla kursis kuldšaakalite hetkeseisu ja vaatlustega. Kuldšaakali elupaiga teadvustamine ja mõistmine on nende edasise kaitse ja majandamise jaoks ülioluline.