Evi ja Sepp Huschle: Elu ajaloolistele kuuseehtedele!
Evi ja Sepp Huschle avavad Dornbirnis oma ajalooliste kuuseehteid käsitleva muuseumi. Avastage tema 30-aastane kirg kogumise vastu.

Evi ja Sepp Huschle: Elu ajaloolistele kuuseehtedele!
Dornbirnist pärit Evi ja Sepp Huschle on juba üle kolmekümne aasta säilitanud ainulaadset pärandit: nende kollektsioonis on üle 6000 ajaloolise jõulupuu ehte ja erinevaid ehteid, sealhulgas klaasfiguurid, jõulusõime ja tinast skulptuurid, mis hõlmavad eri ajastuid. Nende armastus nende eriliste jõulukaunistuste vastu viis paari külastama Saksamaal arvukaid turge, kus nad otsisid kirglikult haruldasi eksponaate. “Ilma naiseta poleks ma siia tulnud,” rõhutab 77-aastane Sepp. Kuid vanuse suurenevad väljakutsed raskendavad paaril oma kirge jätkamist; nad on otsustanud enam aktiivselt mitte koguda, kuidas vorarlberg.orf.at teatatud.
Huschles on oma saavutuste üle uhke, seda enam, et nad on oma koju loonud oma muuseumi, mida nad regulaarselt külastajatele avavad. Nende kollektsioon, mis on kokkuvõttes kokku üle 7000 tüki, kasvas välja mõne kirbuka turgudel vaevarikkalt hangitud ehte tagasihoidlikust algusest. “Sõitsime autoga 20 aastaga üle 600 000 km,” rõhutab Sepp reisidel sõlmitud sõprussuhteid. Igal aastal advendiaja esimesel nädalavahetusel kutsuvad nad soojalt avalikkust neid nostalgilisi aardeid imetlema. Muuseum pakub põnevat sissevaadet jõululoosse, kus on eri aegadest pärit ehteid, nagu I maailmasõja-aegsed ehted ning kalkuni- ja hanesulgedest valmistatud sulepuud, nagu näiteks vol.at teatatud.
Hüvasti kogumiskirega
Hoolimata soovist kollektsiooni tervikuna säilitada, ei kaalu Sepp võimalikku oksjonit kaugemas tulevikus. "Minu jaoks on lahkuminek oma armastatud kuuseehtidest praegu mõeldamatu," ütleb ta. See emotsionaalne side ei ilmne mitte ainult paari sõnades, vaid ka selles, kuidas nad oma muuseumis jõulupuu ja selle traditsiooniliste kaunistuste ajalugu elus hoiavad. Evi ja Sepp soovivad iga külaskäigu ja oma väikese ehte avamisega levitada vaimustust jõuluajast ja kogumise olulisusest, isegi kui nad ei saa enam olla kogukonna aktiivne osa.