Euroopa kliimaeesmärgid surve all: kas edasiminek või seiskumine?

Euroopa kliimaeesmärgid surve all: kas edasiminek või seiskumine?

24. oktoobril 2025 on taas fookuses kliimakaitse valdkonna väljakutsed, samas kui alates 10. novembrist läheneb Belémis ÜRO kliimamuutuste konverents (COP30). Sellega seoses on Euroopa Parlament esitanud selged nõudmised, mis rõhutavad probleemi kiireloomulisust. SPÖ Euroopa Parlamendi saadik Günther Sidl rõhutab, et terviklik lähenemine kliimakaitsele on hädavajalik. See nõuab uuenduslikke strateegiaid puhta tootmise, säästva põllumajanduse ja keskkonnatehnoloogiate uuringute valdkonnas. Need uued lähenemisviisid võivad tagada tehnoloogilise eelise, mis on Euroopa tulevaste töökohtade jaoks ülioluline. Sidl hoiatab aga rohelise kokkuleppe raames juba saavutatud edusammude lahjendamise eest ja juhib tähelepanu, et Euroopa Parlamendis kuulutati kliimahädaolukord välja aastaid tagasi.

Praegune olukord näitab taandarengut erinevates valdkondades, eriti seoses 2040. aasta kliimaeesmärgiga, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid 90 protsenti. Teadlased hoiatavad ühemõtteliselt laastavate tagajärgede eest, kui neid eesmärke enam tõsiselt ei taotleta. See toimub Euroopa Rahvapartei survel, keda kritiseeritakse otsustatud meetmete tagasilükkamise pärast. Need arengud tõstatavad selliseid küsimusi nagu tõhusa kliimapoliitika kinnitamine püsivasse poliitilisse tegevuskavasse.

Kliimapoliitika kontekst Euroopas

Kliimapoliitika on olnud keskne teema alates EL-i parlamendivalimistest 2019. aasta mais. Toona demonstreeris liikumine Fridays for Future üle maailma, andes märku kasvavast teadlikkusest kliimakriisi kiireloomulisusest. Eriti palju oli hääleõiguslike seas rohelisi toetavaid noori. Seejärel esitles Ursula von der Leyen rohelist kokkulepet oma tegevuskava nurgakivina, mille ambitsioonikas eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Selliste riikide nagu Ungari ja Hollandi kriitilised hääled rõhutavad aga pingeid, mis nende plaanide elluviimisel tekivad.

Koroona pandeemia mõju alates 2020. aastast on samuti vallandanud olulisi arutelusid transpordile ülemineku ja roheliste tehnoloogiate edendamise üle. 2024. aastal võeti vastu ulatuslik seadusandlus, et karmistada heitkogustega kauplemist ja tagada kliimaneutraalsus sajandi keskpaigaks. Siiski valitseb lahkarvamus selles, millist tüüpi meetmeid tuleks võtta. Sellised riigid nagu Prantsusmaa ja Poola toetuvad tuumaenergiale, samas kui Saksamaa ja Hispaania keskenduvad taastuvenergiale.

Praegused väljakutsed ja lahendused

2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised kinnitasid rohelise kokkuleppe suhtes skeptiliste erakondade positsiooni. See viis selleni, et olulised poliitilised jõud, eriti kristlik-demokraatlik EPP, nõudsid majanduslike probleemidega arvestamist. Selle tulemusena on kliima- ja keskkonnaseadused blokeeritud või nõrgenenud, mis mõjutab negatiivselt kliimaeesmärkide tõsist elluviimist. Seda süvendavad veelgi praegused majandusprobleemid. 2024. aasta on prognooside kohaselt läbi aegade soojeim aasta, mis suurendab veelgi kiireloomulist tegutsemist.

Praeguses arutelus rõhutatakse ka autotööstuse rolli. Ursula von der Leyen plaanib neid tulevikus "puhta tehingu" kaudu toetada. Selle eesmärk on tagada konkurentsivõime ja mitte seada ohtu kliimaeesmärkide täitmist. ELi lähiaastatel kavandatavad meetmed nõuavad sadu miljardeid iga-aastaseid investeeringuid, kuigi konsensus jagatud võla küsimuses on endiselt vastuoluline. Võtmeprobleemiks on ka üldsuse teadlikkuse vähenemine kliimakriisist, hoolimata Eurobaromeetri uuringust, mis näitas, et 77% vastanutest peab kliimamuutusi tõsiseks probleemiks.

Kliimakaitse areng on Euroopas üliolulise tähtsusega. Eelseisva Belémis toimuva kliimakonverentsi tulemused peaksid seega näitama teed Euroopa kliimapoliitika tulevikule. Eesolevad väljakutsed nõuavad nii poliitilist otsustavust kui ka laialdast sotsiaalset toetust, et kliimaeesmärkidele lähemale jõuda.