ELi toetused vabaühendustele: enesesabotaaž või vajalik toetus?

ELi toetused vabaühendustele: enesesabotaaž või vajalik toetus?

Viimastel nädalatel on üha enam päevakorda kerkinud valitsusväliste organisatsioonide (NGO) ja nende suhete teema EL-iga. Valju express.at Paljud valitsusvälised organisatsioonid ründavad aktiivselt Saksamaa ja Euroopa ettevõtteid sellistes valdkondades nagu energeetika, põllumajandus ja tööstus. Kriitikud peavad seda „maksumaksja rahaga enesesabotaaži” vormiks ja nõuavad igakülgset arutelu vabaühenduste, poliitika ja ELi vaheliste seoste üle.

Eriti tähelepanuväärne on süüdistus, et EL-i Komisjon maksab vabaühendustele lobitöö eest. Väidetavalt põhineb see süüdistus Welt am Sonntagi hiljuti avaldatud salalepingutel. Need lepingud tähendasid, et keskkonnarühmad, nagu ClientEarth, said rahalisi vahendeid palgakampaaniateks ja kohtuasjadeks ettevõtete, sealhulgas Saksa ettevõtete vastu. Näiteks 2022. aastast sõlmitud salaleping kohustab ClientEarthit söeküttel töötavate elektrijaamade vastu kohtusse astuma ja on lubanud MTÜ-le 350 000 eurot kivisöe järkjärgulise kasutamise toetamise kontseptsiooni eest, nagu on kirjas tagesschau.de saab lugeda.

Süüdistused ja reaktsioonid

Süüdistused Euroopa Komisjoni vastu toovad kaasa ka poliitilise reaktsiooni. CSU Euroopa Parlamendi liige Monika Hohlmeier on väljendanud muret, et mõned vabaühendused kasutavad EL-i toetusi radikaalsete projektide jaoks. Ta rõhutab, et ELi vahendeid ei tohi kasutada õigusriigi põhimõtete kahjustamiseks. Euroopa Komisjon on aga väited kindlalt tagasi lükanud ja kaitsnud oma läbipaistvust rahaliste vahendite eraldamisel. Teave EL-i vahendite saajate kohta on avalikult kättesaadav.

Lisaks rõhutati, et EL-i Komisjon on andnud ranged juhised tagamaks, et valitsusväliste organisatsioonide tööprogramme ei kinnitata, kui need on suunatud institutsioonide vastu. Euroopa Kontrollikoda on vahepeal kritiseerinud läbipaistmatust valitsusväliste organisatsioonide rahastamisel. Mais teatati ka, et rahaliste vahendite jälgitavuse tagamiseks karmistatakse vabaühenduste rahalise toetuse reegleid, teatab veebileht. br.de.

Tuleviku väljavaated

Selle arutelu keskel tuleks mainida ka endise tervishoiuministri Karl Lauterbachi rolli. Ta määrati Maailma Terviseorganisatsiooni kliima- ja tervisenõunikuks ning ta pooldab ülemaailmset "kliimahädaolukorda". See tekitab küsimusi võimalike piirangute ja ümberkorralduste kohta, mida laiem avalikkus arutab.

2025. aasta majandusprognoosid näitavad selgelt, et Austria keskpank ootab mõõdukat kasvu, samas kui eksperdid soovitavad olla ettevaatlik. Sellised riskid nagu inflatsioon ja oskuste nappus võivad ohustada taastumist, muutes valitsusväliste organisatsioonide niigi keerulise olukorra veelgi keerulisemaks.

Arutelu valitsusväliste organisatsioonide kompleksi üle tõenäoliselt intensiivistub, kuna EL on jätkuvalt silmitsi kriitikaga selle üle, kuidas ta raha eraldab ja milline on selle mõju ühiskonnale.