EL kavandab uusi reegleid: kiirem väljasaatmine ilma individuaalse ühenduseta!

EL kavandab uusi reegleid: kiirem väljasaatmine ilma individuaalse ühenduseta!

Euroopa Komisjon on teinud olulisi edusamme 20. mail 2025 välja kuulutatud varjupaiga- ja rändepaketi rakendamisel. Uute regulatsioonide fookuses on elamisõiguseta inimeste tagasisaatmine turvalistesse kolmandatesse riikidesse. Volinik Magnus Brunneri eestvedamisel koostati ettepanekud uue tagasisaatmismääruse kohta, mille eesmärk on kiirendada tagasilükatud varjupaigataotlejate väljasaatmist. ots.at teatatud.

Uute määruste keskne aspekt on see, et individuaalne side asjaomaste isikute ja kolmandate riikide vahel ei peaks olema absoluutselt vajalik. Komisjon lubab nendesse riikidesse väljasaatmist, kui inimesed on need riigid juba läbi sõitnud. Liikmesriikidele tuleks anda võimalus sõlmida kolmandate riikidega lepinguid, et võimaldada lihtsat väljasaatmist. Euroopa Parlamendi ÖVP julgeolekupressiesindaja Lukas Mandl nõuab nende lepingute kiiret ja terviklikku koostamist ning Euroopa Komisjoni aktiivset toetust.

Lihtsam tagastamine liikmesriikidele

Kavandatavate muudatustega soovitakse luua ühtne lahendus kõikidele EL-i liikmesriikidele. Valju zdf.de Eelmisel aastal ei käsitletud tagasisaatmist varjupaiga- ja rändepaketis konsensuse puudumise tõttu. Uue enamusega üritatakse nüüd uuesti kehtestada tagasisaatmismäärus, mis ütleb, et ühest EL-i riigist tagasilükatud varjupaigataotlejaid saab tunnustada teistes EL-i riikides ja sealt välja saata.

Seda määrust illustreerib näide: Austrias tagasilükatud varjupaigataotleja ei saanud Saksamaal uut menetlust algatada; selle asemel viiks Saksamaa läbi repatrieerimise ja saaks Austrialt rahalise hüvitise. 2024. aastal kasvas Saksamaalt väljasaatmiste arv aasta varasemaga võrreldes 22%, samas kui varjupaigataotluste arv langes kolmandiku võrra. Selle määruse vastuoluline punkt on riigist lahkuma sunnitud isikute pikem kinnipidamisaeg, mis võib tavaliselt olla kuni 12 kuud, mida on võimalik pikendada veel 12 kuu võrra.

Kriitika ja väljakutsed

Kriitikud, näiteks roheliste parlamendisaadik Erik Marquardt, hoiatavad ohtude eest, mida uus määrus pagulastele kaasa võib tuua, kuna neid võidakse pikka aega vahi all hoida ilma kuritegu toime panemata. Tagasisaatmiskeskuste rajamiseks arutatakse ka kolmandate riikide tagasisaatmiskeskuste ideed. Ungari ja Itaalia on nõudnud selliste keskuste loomist, samas kui Marquardt seab kahtluse alla nende meetmete tõhususe ja viitab nn Albaania mudelile, mis näeb ette varjupaigamenetlused välismaal.

2024. aastal pidi Saksamaa riigist lahkuma üle 40 000 inimese. Eesmärk on edendada intensiivsemat koostööd kolmandate riikidega, et seda tagasipöördumist hõlbustada. Samuti arutatakse, kas väljasaatmine ohtlikesse kolmandatesse riikidesse on lubatav, mis on eriti vastuoluline tagasilükatud varjupaigataotluste puhul.

Rände laiemas kontekstis näitab see, et 2023. aastal said ELi sinise kaardi umbes 89 000 kõrgelt kvalifitseeritud töötajat väljaspool ELi, kõige rohkem väljastas see Saksamaa. Samuti oli ELis märkimisväärne hulk õppe- ja teaduslube, mis illustreerib tööturu ja sisserände dünaamikat. ec.europa.eu teatatud. Rändepoliitika areng on seega seotud erinevate väljakutsete ja võimalustega ELis.