Hunt Donau-Riesis: EL kavatseb vabastada tulistamiskohustusest!

Hunt Donau-Riesis: EL kavatseb vabastada tulistamiskohustusest!

Hundi naasmine Saksamaale on viimastel aastatel palju elevust tekitanud. Kiskjast on nüüdseks saanud osa kohalikust loomastikust, kuid mitte kõik ei pea seda arengut positiivseks. Hunt on murettekitav, eriti maapiirkondades, kus loomakasvatus on laialt levinud. Hirmude peamine põhjus on mõju põllumajandusloomadele, kuna hundid on lambaid ja muid loomi mitu korda tapnud. Sellised vahejuhtumid ei kujuta endast mitte ainult majanduslikku ohtu, vaid tekitavad kannatanute seas ka hirmuõhkkonna.

Euroopa Liit plaanib praegu hundi kaitsestaatust alandada, mis võib potentsiaalselt hõlbustada looma mahalaskmist. Paljud peavad seda sammu vajalikuks, et rahuldada põllumeeste vajadusi ja minimeerida huntide rünnakutest põhjustatud kahju. Selle arutelu keskmes on eelkõige Donau-Riesi piirkond, kuna siin täheldatakse huntide suurenenud aktiivsust ja väljendatakse muret kariloomade ohutuse pärast.

Regionaalsed mõjud ja arutelu

Donau-Riesi põllumehed on üha enam mures oma loomade kaitsmise pärast. Kaitsestaatuse võimalikul muutmisel võib selles kontekstis olla kaugeleulatuv mõju. Mõned põllumehed leiavad, et nende hirm nende olemasolu pärast on kinnitust leidnud, teised aga kritiseerivad ELi jõupingutusi. Nad näevad hunti mitte ainult vaenlasena, vaid ka loodustükina, mida tuleb hoida.

Hundiliik pole Saksamaal enam uus, kuid teema on endiselt vastuoluline. Looma tagasitulekul on nii pooldajaid kui ka vastaseid. Mõne jaoks tähendab see tagasipöördumist looduse ja elurikkuse juurde, teistele aga ohtu elatusvahenditele. Selles keerulises arutelus tuleb leida tasakaal, mis arvestab nii looma kaitset kui ka põllumeeste huve.

Kogu olukorra paremaks mõistmiseks on oluline vaadata arutelu tausta. Ajalooliselt on hunt Saksamaalt 20. sajandi algusest areenilt kadunud ja nüüd tuleb tasapisi tagasi. Huntide arvu suurenemine viimastel aastatel on toonud kaasa intensiivse arutelu nende majandamise üle. Käitumisteadlased ja keskkonnaeksperdid töötavad välja kontseptsioone, kuidas edendada huntide ja inimeste kooselu ilma põllumajandusloomi ohustamata.

See teema ei piirdu ainult Donau-Riesiga. Sarnaste probleemidega on hädas ka põllumehed mujal Saksamaal. See viib sageli dialoogini looduskaitseorganisatsioonide, poliitikute ja põllumajanduse vahel, kus kumbki pool panustab oma vaatenurka. www.augsburger- Allgemeine.de andmetel kirjeldab olukord Donau-Riesis muljetavaldavalt praegusi pingeid.

Samuti on väljakutseks elanikkonna täiendõpe. Kuigi enamik kodanikke on huntide olemasolust teadlikud, ei mõista paljud piisavalt loomade bioloogilist tausta ja loomulikku käitumist. Suhtekorraldus teabeürituste näol võiks aidata teadvustada loodushoiu vajalikkust ja võtta põllumeeste muresid tõsiselt.

Kuna EL kavatseb kaitsestaatuse edenemist vähendada, jääb küsimus, kuidas üksikud piirkonnad reageerivad muutuvatele oludele. Kas see toob kaasa olukorra tõsise kinnijäämise või tekitab uusi probleeme, jääb alles näha. Lähikuudel võib arutelu võtta uusi pöördeid, eriti kui EL suunised on lõplikult valmimas.