Avastus kuningliku haua juures: arheoloogid paljastavad pronksiaegse asula!

Avastus kuningliku haua juures: arheoloogid paljastavad pronksiaegse asula!

Arheoloogilised leiud kuulsa Seddini "kuningliku haua" ümber Brandenburgis on suure hämmastuse allikas. Hiljuti avastati väljakaevamiste käigus hilispronksiajast pärit tihe elamuasula, mis valgustas tolleaegsete elanike mastaape ja elustiili. Eriti muljetavaldav on avastatud majade arv, mis rõhutab selle asula suurust ja tähtsust.

Ammu tuntud “Kuninga saali” lähedal asuvad vähemalt seitsme maja praegu katmata jäänused. Brandenburgi osariigi mälestiste säilitamise ameti sõnul pole see avastus mitte ainult üllatus, vaid avab ka uusi vaatenurki elule sellel ajastul. Riiklik arheoloog Franz Schopper kirjeldas leidu kui "tõelist majade merd" ja lisas, et umbes 200 aasta jooksul, vahemikus 1000 kuni 800 eKr, elas siin 200–300 inimest.

Üksikasjad asula kohta

Majade konstruktsioonid, millest mõned olid seitse meetrit laiad ja umbes 17 meetrit pikad, viitavad sotsiaalsele mitmekesisusele. Hoonete ülekatted ja leitud keraamika viitavad sellele, et seda asulakohta kasutati mitme põlvkonna jooksul. Ilmselt elasid siin puusepad, metallivalajad ja talupidajad, kelle käsitöö ja kauplemisoskused muutsid nad piirkondlikus kogukonnas oluliseks.

Samuti on väljakaevamistel selgunud, et piirkond oli hilispronksiajal oluline side- ja kaubanduspiirkond Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel. Kaevamiste juht Immo Heske Georg-August Göttingeni ülikoolist, kes on kohapeal töötanud juba kümmekond aastat, rõhutab, et asula oli tihe ja arheoloogilised säilmed pakuvad põnevat ülevaadet tollasest elanikkonna eluviisist.

“Kuninglik haud” ise avastati 1899. aastal ja seda peetakse üheks olulisemaks hauakompleksiks 9. sajandist eKr Kesk-Euroopa põhjaosas. Legend räägib, et sinna maeti kuningas Hinz. Matusemäe tohutu suurus ja haua väärtuslik sisustus muutsid selle minevikus huvitavaks uurimisvaldkonnaks.

Eelmisel aastal välja kaevatud ja ekspertide poolt 10.–9. sajandisse eKr dateeritud "Kuningasaal" on Põhjamaade pronksiaja suurim teadaolev saal. Oma muljetavaldavate mõõtmete tõttu arvatakse, et see oli valitseja istekoht, rõhutades piirkonna rolli pronksiaja ühiskonnas.

Tulevased uuringud

Entusiasm uutest leidudest annab arheoloogidele lootust edasisteks avastusteks ja arusaamadeks piirkonna ajaloost. Riigi mälestiste kaitse amet kavatseb jätkata “Kuninga haua” uurimist ja hankida täiendavaid rahalisi vahendeid uuringute tõhustamiseks. Väljakaevamiste tulemusi esitletakse rahvusvahelistel konverentsidel üle maailma, nagu viimati Euroopa Arheoloogide Ühenduse (EAA) konverentsil Roomas.

Lisaks pannakse rõhku leidude kultuuriturismi turundusele, et suurendada külastajate arvu ja muuta kõrvaline koht paremini ligipääsetavaks. "Kuninglik haud" on osa Brandenburgi arheoloogiliste kesksete paikade projektist ja integreeritakse konkreetselt algatusega "Prignitzi perioodi aarded". Nende meetmete eesmärk on aidata piirkonna ajaloopärandit töödelda ja tuua see avalikkusele lähemale.

Need arengud süvendavad veelgi vaadet Seddini pronksiaegsele ühiskonnale ja hoiavad huvi selle muljetavaldava kultuuri juurte vastu. Leiud ei ole mitte ainult ajalooliselt olulised, vaid pakuvad põnevaid vaatenurki tolleaegsetele elustiilile ja kauplemisvõrgustikele, mis pakub suurt huvi nii teadlastele kui ka avalikkusele.

dpa/ring