Bob Blume: Gießenis peab taas keskenduma õppimisele!

Bob Blume: Gießenis peab taas keskenduma õppimisele!

Lugupeetud õpetaja ja hariduse mõjutaja Bob Blume toob oma uues raamatus "Miks ikkagi õppida" esile meie haridussüsteemi ees seisvaid väljakutseid ja pakub lahendusi. Intervjuus selgitab ta, kuidas õppesisu saab koolide keskmesse tagasi tuua ja kuidas õpetajad saavad jätkuvatest raskustest hoolimata mõjutada.

Giesseni progressiivsed kontseptsioonid näitavad, kui oluline on õpperuumide kujundamine. Blume rõhutab, et kogu Saksamaal on investeeringute mahajäämus umbes 45 miljardit eurot. Giessen aga näitab, et koolidest on võimalik teha kohad, kus õpilased tahavad õppida. Tänu uutele usteta, kuid suurte akende ja paindlike õppemaastikega kooliruumidele soodustatakse õppimist ahvatleval viisil.

Tuvastada probleemide juured haridussüsteemis

Blume kirjeldab, et sageli nihutatakse õppimine liiga palju kodutöödele, mis toob kaasa ebaõigluse. “Õppimine peab olema kooli keskmes,” selgitab ta ja nõuab, et kooliharidus ei sõltuks välistest teguritest, nagu sotsiaalne taust.

Intervjuu keskne probleem on haridusedukuse küsimus. Blume ei näe probleemi mitte õpilastes, vaid sotsiaalsetes tingimustes ja sõltuvuses vanemate toetusest. "Mõte, et migrandid koormavad süsteemi, on liiga lühinägelik," märgib ta kriitiliselt. Kaasav lähenemine ja õiglane kooliharidus on võtmeküsimused, mida Blume taunib.

Eduka õppimise näide Gießenis on Max Weberi kooli õpilasfirma “Sinn and Purpose”. Siin saavad õpilased omal vastutusel projekte juhtida ja loominguliselt töötada, mida Blume peab väga oluliseks. Ta rõhutab, et sellised projektid mitte ainult ei anna teadmisi, vaid tugevdavad ka õpilaste enesetõhusust. Õpid tegema otsuseid ja tegutsema sõltumatult fikseeritud õppekavadest.

Surve õpetajatele ja paranemise tee

Kuid tegelikkus on sageli teistsugune: Giesseni personalinõukogud teatavad paljude koolide ülekoormusest. Blume aga jääb seisukohale, et uuenduslik õppimine ei tähenda tingimata õpetajatele rohkem tööd. Pigem nõuab see julgust ja usaldust, et uutel lähenemistel on pikaajaline mõju.

Ei jäeta tähelepanuta arutelu õpetajate ülekoormuse üle. Blume väidab, et õpetaja töö on mitmetahuline ja märkimisväärne osa tööajast kulub õppetööga mitteseotud ülesannetele. Õpetajate nappus, sotsiaalne toetus ja selged poliitilised juhised on tohutud takistused, millega tuleb tegeleda.

Parandusettepanek võiks olla haridus- ja kultuuriministrite konverentsile parteideülese presidendi kehtestamine. See võimaldaks teostada haridussüsteemi pikaajalist visiooni, ilma et lühiajalised poliitilised huvid ohustaksid haridusmaastikku.

Baden-Württembergis elav ja keskkooliõpetajana töötav Blume on seisukohal, et Saksamaal seisavad paljud õpetajad silmitsi aegunud kontseptsioonidega. Ta kutsub üles paremini vahetama ja rohkem mõistma koolide vajadusi. Ainult nii pääseb rohkem töö- kui teadmiste- ja huvipõhiselt korraldatud haridussüsteemi kuvandist.