Talv muutub illusiooniks: eksperdid hoiatavad talviste porgandite” eest!

2025. aasta talve ilmaprognoosid näitavad ebatavalist kõrvalekallet ootustest. Kvalifitseeritud meteoroloogi Dominik Jungi sõnul nimetatakse nähtust "talveporgandiks", kuna ennustatud talv ei realiseeru. Külmakraadide ja lume asemel kogevad paljudes piirkondades mahedat temperatuuri ja vihma, eriti aasta alguses. 6. jaanuaril on Saksamaa lääneosas oodata kuni 14 kraadi sooja. Need leevendavad ilmastikutingimused on tingitud kaasaegsetest ilmamudelitest ja globaalsest soojenemisest, mis toob kaasa ebatüüpilised jaanuari temperatuurid.

Jung juhib tähelepanu, et ilmamudelid hindavad ajalooliste mustrite põhjal sageli külma ja lund üle. Praegu valitsevad soojad õhumassid on algsed talveootused hävitanud. Eksperdid hoiatavad ka, et globaalne soojenemine toob kaasa ettearvamatumad ilmastikumustrid ning talveilmade täpne ennustamine muutub järjest keerulisemaks. Kuigi jaanuari keskpaigaks ennustatakse uut külma, on selle tõenäosus endiselt ebakindel. Talveporgandi kontseptsioon sümboliseerib tõelise talve pettunud lootusi, nagu Merkuur teatatud.

Globaalne soojenemine ja selle tagajärjed

Globaalne soojenemine tõusis oluliselt 2023. aastal. Maakera keskmine pinnatemperatuur oli ligi 1,5 kraadi Celsiuse järgi kõrgem kui võrreldav periood aastatel 1850–1900. Võrdluseks: 2022. aastal oli temperatuur 0,3 kraadi madalam. Dr Helge Gößling Alfred Wegeneri Instituudist (AWI) räägib "üllatavalt kõrgetest" temperatuuridest ja toob temperatuuritõusu põhjustena esile inimtegevusest tingitud mõjud, El Niño ja vulkaanipursked. Eriti tähelepanuväärne on see, et 0,2-kraadise kasvu kohta pole veel seletust leitud, mistõttu on see kliimauuringutes ülioluline küsimus.

Uurimisrühmad kahtlustavad, et sellele kasvule aitab kaasa madalate pilvede puudumine Põhja-Atlandi kohal. Madalad pilved peegeldavad päikesevalgust ja mõjuvad jahutavalt, kõrged pilved aga hoiavad atmosfääris soojust. Pilvkatte vähenemist madalatel kõrgustel täheldati eriti põhjapoolsetel keskmistel laiuskraadidel ja troopikas. Põhja-Atlandi idaosas vähenes märgatavalt madal pilvisus, mis on globaalse keskmise temperatuuri tõusu peamiseks tõukejõuks. Neid arenguid võis soodustada merepinna soojenemine ja peenosakeste vähenemine atmosfääris.

Gößlingi hoiatus ütleb, et üle 1,5-kraadine globaalne soojenemine võib olla arvatust lähemal. See rõhutab, kui kiiresti on vaja karmistada kliimaeesmärke ja võtta ettevaatusabinõusid äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärgede vastu, nagu näiteks päevauudised teatatud.