Frankfurti hõbedane kiri: kristlik tunnistus, mis avastati antiikajast!
Frankfurti hõbedane kiri: kristlik tunnistus, mis avastati antiikajast!
Frankfurt am Main, Deutschland - Märkimisväärne arheoloogiline leid Frankfurdis põhjustab teadlaste vahel tuliseid arutelusid. Nn htef = "https://www.kathpress.at/goto/manden/2447893/experten-deretuung-der-der-frankfurter-silberi kiri"> frankfurter hõbedane pealkiri on kristliku kristluse kohta kõige vanim joon, mis on pärit Roomast, mis on pärit Roomast. Muljetavaldav amulett, mis sisaldab väga õhukest hõbedast fooliumi, millel on 18 ladina graveeringut, leiti 2018. aastal. See kiri viitab Jeesusele Kristusele ja on potentsiaalselt üks vanimaid ladinakeelseid tekste Uue Testamendi poolt. Arheoloogid kohtuvad 3. sajandi pKr. Kuid
Eksperdid suhtuvad sildi tõlgendamise suhtes skeptiliselt. Hiljutises artiklis Frankfurter Allgemeine Zeitung < Nad rõhutavad, et amuleti fondi oli nii keeruline lugeda, et kristluse selge määramine on endiselt keeruline. Kuulus rida "Iga keel on pühendunud Jeesusele Kristusele" ei saanud olla piisav, et luua selge seos kristliku usumaailmaga. Lisaks osutavad teadlased võimalusele, et kandja võis olla juudi ja kandis endiselt sellist amuletti, mis mõjutas tõlgendust.
teadusuuringute tulevik sensatsioonilise leidu valguses
Leival pole mitte ainult ajalooline tähtsus, vaid see köidab ka märkimisväärset tähelepanu. Pärast pealdise avalikku tutvustamist registreeris arheoloogiamuuseum Frankfurt külastajate arvu suurenemise. Markus Scholzi juhitud teadlaste meeskond uuris pealdist üksikasjalikult ja leidis, et see on puhtalt kristlane ega sisalda polüteistlikke väiteid. See avastus võib muuta põhimõttelisi teooriaid kristluse leviku kohta selles piirkonnas ja tõlgendada liturgia ajalugu. Scholz rõhutab, et üleskutse "püha, püha, püha" võib olla selle lause liturgilise kasutamise varaseim vorm. Sellistel leidudel võivad olla Rooma Germanias kristlike tavade mõistmiseks kaugeleulatuvad tagajärjed.
Details | |
---|---|
Ort | Frankfurt am Main, Deutschland |
Quellen |
Kommentare (0)