ELi parlament tugevdab kaitset: Ukraina toetus kasvab!

ELi parlament tugevdab kaitset: Ukraina toetus kasvab!

Ukraine, Land - 2. aprillil 2025 võttis Euroopa Parlament vastu põhjaliku resolutsiooni Ukraina toetamiseks süüdistuspunktides, mis puudutavad nii ühist julgeoleku- kui ka kaitsepoliitikat (GSVP) ning ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (GASP). Hääletuse tulemusel andis 399 jah hääli, 198 ei hääli ja 71 erapooletust, kusjuures enamus Austria parlamendiliikmeid hääletas resolutsiooni poolt, välja arvatud FPö, mis selle vastu rääkis. Need meetmed rõhutavad ELi püsivat pühendumust tugevdada oma kaitsevõimet ja toetada Euroopas suverääni geopoliitiliste pingete suurenemise ajal.

turva garantiid ja Euroopa kaitsestrateegia

GSVP, mis on osa GASP -st, saavutab eesmärgi edendada Euroopa julgeoleku- ja kaitsekultuuri. Alates Ukraina sõja algusest 24. veebruaril 2022 on see strateegia kiiresti arenenud. ELis on ulatuslik heakskiit, et kõigi liikmesriikide kaitse ja turvalisus on keskse tähtsusega. Selles kontekstis mobiliseeris EL Ukraina relvajõude toetamiseks enam kui 11,1 miljardit eurot. Lisaks plaanib EL hankida vähemalt 40 % kaitsekaupadest 2030. aastaks, et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest.

Selle algatuse lisameetmed on Euroopa rahurajatise (EFF) loomine, mida on juba suurendatud 17 miljardi euroni ja rahastatud sõjaväe GSVP missioonide ja partnerriikide toetuseks. See näitab ELi otsust tugevdada oma kaitsetööstust ning samal ajal investeerida teaduslikku ja tehnoloogilisse arengusse, et parandada oma tegutsemisvõimet.

ELi välispoliitika täiendavad mõõtmed

Kuid EL seisab silmitsi ka väljakutsetega, mille põhjustavad globaalse struktuuri geopoliitilised muutused. Eelkõige on surve all Ameerika Ühendriikide roll Euroopa julgeolekugarantiina. Uus USA valitsus on teinud selgeks, et ta ei soovi Ukraina turvatagatisi pakkuda Euroopa sõduritele ja et NATO Ukraina liikmelisus pole väljavaade. Need arengud nõuavad, et EL saaks oma strateegiad ümber hinnata, et suurendada oma tegutsemisvõimet.

Lisaks Ukraina konfliktile on EL juhtinud tähelepanu ka Lähis -Ida kasvavatele pingetele. Selles kontekstis nõudis parlament, et ELi välisvolinik Kaja Kallas töötaks välja piirkonna jaoks põhjaliku strateegia ja tugevdaks ELi kohalolekut kohapeal. Samuti rõhutati, et EL koordineerib tihedat sarnaseid rahvusvaheliste partneritega.

Üldiselt näitab Euroopa Parlamendi otsustatud resolutsioon EL -i selget suhtumist võrreldes agressiivsete välispoliitiliste kalduvustega, eriti Venemaa kaudu, ja kinnitab püüdlust luua tugev ja ühtne Euroopa julgeolekuarhitektuur, mis põhineb vastastikusel toetusel ja koostööl.

europalarl.europa.eu teab gsvp

SWP Berliin uurib turvapoliitika väljakutseid ...