Barokipäevad Melkis: Maria liigub koos Bachiga ja laulupidu!
Rahvusvahelised barokipäevad Melkis esitavad Bachi "Magnificat" motoga "Maria liigub" – muusikafestival kuni Whit Mondayni.

Barokipäevad Melkis: Maria liigub koos Bachiga ja laulupidu!
Rahvusvahelised barokipäevad Melki kloostris algasid muljetavaldava avamisega reede õhtul kollegiaalses kirikus. Moto “Maria liigub…” all avati festival “Magnificati” kahe seadega – ühe Johann Sebastian Bachi ja teise tema poja Carl Philipp Emanuel Bachi ( oe24 ). Dirigent Pablo Heras-Casado juhatas samal õhtul Praha kontserte Concentus Musicus ja Collegium Vocale 1704, kusjuures vokaal ja orkester töötasid koos suurepärases harmoonias.
Režissöör Michael Schade kujutas piibellikku Maarjat kui ajatut naisfiguuri, millel on revolutsiooniline potentsiaal. Suure tähelepanuga esitati Johann Sebastian Bachi “Magnificat”, mida peetakse barokse repertuaari nurgakiviks. 1749. aastal Berliinis loodud C. P. E. Bachi harva mängitav seade pälvis samuti täna õhtul väärilist tähelepanu ( Vikipeedia ). Selle helilooja esimene suurem koorilooming jääb sageli kahe silma vahele, kuid Schade on selle lavale tagasi toonud ja seeläbi fookusesse toonud.
Etendus ja selle näitlejad
Sooloosi esitasid andekad näitlejad, sealhulgas Nuria Rial ja Shira Patchornik (sopran), Sophie Harmsen (alt), Michael Schade (tenor) ja Johannes Kammler (bass). Kontserdist tegi otseülekande Ö1 ning vaatajate rõõmuks näeb teleülekannet pühapäeval, 8. juunil ORF III kell 20.15. ja 15. juunil kella 3 laupäeval kell 11:20 ( oe24 ).
Kontserdi CD-salvestus annab välja Deutsche Grammophon 2026. aastal. Barokipäevad kestavad Whit Mondayni ja järgivad peateemat. Kavas on piknikukontsert pealkirjaga "Leyersederin 1761" kloostripargis ja Johannes Schachtneri Melker Marienlied uus seade. Lõplik haripunkt toimub pühapäeval esmaspäeval Müncheni õueorkestri ja metsosopran Olivia Vermeuleniga pealkirja all "Salve Regina!" asemel. Kavas on Ferrandini, Monteverdi, Vivaldi, Biberi, Scarlatti ja Händeli teosed.
Carl Philipp Emanuel Bach ja tema pärand
8. märtsil 1714 Weimaris sündinud ja 14. detsembril 1788 Hamburgis surnud C. P. E. Bach oli tuntud kui Johann Sebastian Bachi ja Maria Barbara Bachi viies laps. Tundliku stiili peamise esindajana peetakse teda mõjukaks heliloojaks, kelle klaverimuusikas nähakse romantilise ekspressiivsuse eelkäijat. Berliinis ja Hamburgis jättis ta olulise muusikalise pärandi ning teda imetlesid sellised kaasaegsed nagu Haydn ja Mozart ( Vikipeedia ).
Tema üheksast osast koosnevat Magnificat ei kasutatud mitte ainult jumalateenistuse osana, vaid andis ülevaate ka tema aja muusikalistest arengutest. C. P. E. Bach ühendas oma isa barokkstiili tärkava klassitsismiga ning kujundab muusikamaastikku tänapäevani Vikipeedia.