Tähelepanu: suureneb läbipõlemise oht! Kuidas end nüüd kaitsta!

Tähelepanu: suureneb läbipõlemise oht! Kuidas end nüüd kaitsta!

Läbipõlemine on teema, mis on viimastel aastatel üha enam avalikkuse tähelepanu alla tõusnud. See viitab kroonilisele kurnatuse seisundile, mis tekib sageli märkamatult ja võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Eriti ohustatud on inimesed, kes on oma tööelus suure surve all, näiteks juhid ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid. Need inimrühmad võitlevad sageli pideva ajasurve ja suure töökoormusega.

Värske statistika näitab läbipõlemisjuhtumite murettekitavat kasvu. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on haigestunud inimeste arv maailmas viimase kümne aastaga kahekordistunud. Saksamaal kannatab selle haiguse all hinnanguliselt viis kuni seitse protsenti täiskasvanutest. Kuidas tekivad läbipõlemise sümptomid ja kuidas need õigel ajal ära tunda?

Läbipõlemise arendamine ja äratundmine

Läbipõlemise sündroom areneb järk-järgult ja mitte üleöö. Mõjutatud isikud eiravad sageli esimesi märke ja jätkavad töötamist hoolimata kasvavast väsimusest ja füüsilistest kaebustest. See võib viia nõiaringi, kus nii füüsilised kui ka psühholoogilised sümptomid muutuvad raskemaks. Haigekassa AOK andmetel on läbipõlenud inimestel suurem risk haigestuda teistesse vaimuhaigustesse, nagu depressioon või ärevushäired.

WHO tunnistas läbipõlemise ametlikult eraldi haiguseks aastal 2022. Peamine vallandaja asub sageli töökeskkonnas. Olulist rolli mängivad aga ka isiklikud stressitegurid. Läbipõlemise tüüpilised sümptomid on püsiv kurnatus, võõrandumine oma tööst ja vähenenud töövõime. Need sümptomid võib kokku võtta järgmiselt:

1. Gefühl der Erschöpfung und Müdigkeit: Betroffene fühlen sich oft energielos und leiden unter Schlafstörungen oder anderen körperlichen Beschwerden.
2. Entfremdung von der eigenen Tätigkeit: Die anfängliche Begeisterung für die Arbeit schwindet, und negative Emotionen gegenüber beruflichen Aufgaben werden stärker.
3. Verringerte Leistungsfähigkeit: Schwierigkeiten bei der Konzentration sind häufig, und gewohnte Aufgaben stellen eine enorme Herausforderung dar.

Kui leiate, et teil on mainitud sümptomid, on oluline võimalikult varakult arstiga ühendust võtta. Spetsialist ei saa mitte ainult hinnata sümptomeid, vaid ka soovitada individuaalset ravi. Võimalikud ravimeetodid hõlmavad käitumisteraapia meetmeid ja töökeskkonna stressi põhjustavate tegurite analüüsi.

Abiks võivad olla ka muutused töökeskkonnas. Kolleegide toetamine või töötingimuste kohandamine on sammud, mis võivad survet vähendada. Psühholoogiline nõustamine aitab välja selgitada liigsete nõudmiste põhjused ja töötada välja lähenemisviise tõhusaks toimetulekuks. Seda väärtuslikku teavet andis dr Brunna Tuschen-Caffier, Freiburgi ülikooli kliinilise psühholoogia professor, jagas intervjuus. Ta rõhutab, kui oluline on enda stressi peegeldada ja vajadusel abi otsida.

Seetõttu on nii tõsise teema käsitlemine hädavajalik, et anda teavet läbipõlemise ohtude kohta ning võtta õigeaegselt kasutusele ennetus- ja ravimeetmed. Need, keda see puudutab, peaksid teadma, et nad ei ole üksi ja saavad abi. Lisateabe ja toe saamiseks võib viidata konkreetsetele terviseportaalidele, nt www.fr.de. Need pakuvad palju ressursse läbipõlemise teema paremaks käsitlemiseks.