Oht! Ravikindlustusmaksed tõusevad 2025. aastal märgatavalt – mida see teie jaoks tähendab?
Ravikindlustusmaksed võivad 2025. aastal tõusta 0,8 punkti võrra. Eksperdid hoiatavad rahaliste kitsaskohtade eest tervishoiusüsteemis.
Oht! Ravikindlustusmaksed tõusevad 2025. aastal märgatavalt – mida see teie jaoks tähendab?
Saksamaa tervishoiusüsteemi kallinevad kulud on sügise lähenedes taas fookusesse tõusnud. Käes on aastaaeg, mil paljud kohustusliku ravikindlustusega inimesed ootavad pikisilmi ravikindlustusmaksete suurendamist. Praeguste analüüside kohaselt võib see tõus olla märkimisväärne 2025. aastal.
Föderaalse tervishoiuministeeriumi ja föderaalse sotsiaalkindlustusameti ekspertidest koosneva rühma Hindaja Circle eksperdid on leidnud, et kohustusliku tervisekindlustusega isikute sissemaksete määr võib tõusta 0,8 protsendipunkti võrra. See tähendab, et uus sissemakse määr võiks olla 2,5 protsenti sissemaksetele kuuluvast sissetulekust, nagu teatas Bonni BAS. See arv on siiski teoreetiline ja selle määravad üksikud haigekassad.
Panuse taust suureneb
Eriti föderaalvalimistega aastal, näiteks 2025. aastal, on surve haigekassadele ja nende rahastamisele eriti märgatav. Hetkel on fikseeritud sissemakse määr 14,6 protsenti, millest pooled jäävad töötajate ja poole tööandjate kanda. Lisaks on 95 kohustuslikul ravikindlustusseltsil erinev lisamakse, mille väärtused kõiguvad hetkel 0,7 ja 3,28 protsendi vahel. Keskmine lisamakse suurus on praegu 1,78 protsenti, teatab tervishoiuministeerium.
Ehk siis teoreetiline 0,8-protsendine tõus võib 3000-eurose brutosissetulekuga inimestele tähendada ligikaudu 12 euro võrra väiksemat netokoormust. Tööandjat puudutaks ka 12 eurot. Tuleva aasta täpsed sissemaksemäärad panevad paika haigekassad ise, seega ei saa üksikisiku tulevaste igakuiste kulude kohta täpseid väljavõtteid teha.
Rahalised väljakutsed riigikassale
Murettekitavad on ka praegused rahalised raskused haigekassades. Esimesel poolaastal kasvasid kulutused aasta varasemaga võrreldes 7,3 protsenti, kokku ligikaudu 161,3 miljardi euroga. Need kulud on peamiselt tingitud haiglaravi kuludest, mis kasvasid esimese kuue kuuga 3,6 miljardi euro võrra. Ka kulutused ravimitele kasvasid samal perioodil 10 protsenti. Neid arenguid mõjutavad juhtumite arvu suurenemine ja kõrged õenduspersonali kulud.
Aasta kokkuvõttes kuni 4,5 miljardi euroni ulatuva puudujäägiga on haigekassad hoiatanud eelseisva rahalise lõhe eest alates septembrist. Haigekassade liit on välja toonud, et jooksva aasta täiendav sissemakse peaks olema hinnangulise 1,7 protsendi asemel vähemalt 2 protsenti. 2025. aastaks võib see väärtus tõusta isegi 2,3 protsendini.
Föderaalne tervishoiuminister Karl Lauterbach kommenteeris tõusvaid sissemakseid ja kirjeldas Saksamaa tervishoiusüsteemi kui Euroopa kõige kallimat. Suur osa kulude kasvust on tingitud ebatõhusast käitlemisest paljudes valdkondades. Lauterbach rõhutas ka vajadust haiglareformi järele, mille eesmärk on korraldada ümber kliinikute finantseerimine. See reform võetakse Bundestagis vastu 17. oktoobril.
Praegused arengud tervishoiusüsteemis näitavad selgelt, et ravikindlustusseltside finantsolukorra pikaajaliseks stabiliseerimiseks on vaja teha kohandusi. Fondi sissemaksed peaksid tõusma samal ajal, kui arutatakse tulumaksu alandamise plaane. Järgmiseks aastaks võiks tõsta põhitoetust, mida ei maksustata, mis tähendaks mõnele leibkonnale tuntavat leevendust. Läbirääkimised selle üle aga alles käivad.