Abivajajad pensionärid: miks jäävad nad inflatsioonikompensatsiooni osas tühjade kätega?

Abivajajad pensionärid: miks jäävad nad inflatsioonikompensatsiooni osas tühjade kätega?

Föderaalvalitsus on kehtestanud kuni 3000 euro suuruse inflatsiooniboonuse, mis oli varem mõeldud eelkõige töötajate kasuks. Nagu Peapost teatati, et töötajad saavad seda maksu- ja tollimaksuvaba tasu veel kuni 2024. aasta lõpuni. Pensionärid saavad sellest määrusest kasu aga piiratud ulatuses. Kui pensionile jäänud riigiteenistujatel on avaliku teenistuse kollektiivlepingu (TVöD) alusel õigus sellele lisatasule, siis paljud pensionärid, kes varem avalikus teenistuses ei olnud, jäävad hüvitisteta. See lahknevus on pälvinud ühiskondliku ühenduse VdK tähelepanu, mille president Verena Bentele nõuab pensionäride võrdset kohtlemist.

Poliitiline arutelu

Bentele rõhutab, et paljud vanemad inimesed on elukalliduse tõusu tõttu suure pinge all. Vastavalt FR 40 protsenti pensionäridest elab vähem kui 1250 euroga kuus. Föderaalvalitsus ei ole veel neile nõudmistele vastanud ja 26. mail 2023 esitatud petitsiooni kohta pole veel otsust tehtud. Kantsler Olaf Scholz väljendas skeptilisust ja ütles, et oleks "üsna suur rahasumma", kui kõik 21 miljonit Saksamaa pensionäri saaksid maksimaalse preemia.

Pensionil olevate riigiteenistujate inflatsioonipreemiat makstakse välja järk-järgult ning see sõltub pensionist ja aktsiamäärast. See tähendab, et saajad võivad olenevalt elueast ja staažist saada erinevaid summasid, mis jäävad paljudel juhtudel kõvasti alla 3000 euro. VdK pooldas, et ka pensionärid peaksid sellist toetust saama, seda enam, et regulaarne pensionitõus ei suuda inflatsiooniga sammu pidada. Olukord võib tulevikus veelgi halveneda, kui pensionitõusud jäävad jätkuvalt inflatsioonist maha.