Uus tööstuselektri boonus: kohalikele ettevõtetele 150 miljonit eurot!

Uus tööstuselektri boonus: kohalikele ettevõtetele 150 miljonit eurot!

Majandusminister Wolfgang Hattmannsdorfer (ÖVP) teatas, et võtab kasutusele uue 150 miljoni euro suuruse tööstusliku elektriboonuse, et vähendada energiamahukate ettevõtete kõrgeid elektrikulusid. See meede on osa aastate 2025/26 elektrihinna võrdsustamise seadusest (SAG) ning selle eesmärk on tagada kodumaise tööstuse konkurentsivõime. Sellest boonusest saavad kasu ettevõtted, kes kasutavad aastas vähemalt 1 GWh elektrit, samas kui struktuursetest teguritest ja CO₂ hinnast tingitud elektrihinna tõus on pannud ettevõtetele suure koormuse. Hattmannsdorfer teeb selgeks, et hiiliv deindustrialiseerimine on vajalik peatada ja boonus on vastus sellele väljakutsele.

Föderaalvalitsus kavandab energiapoliitika paradigmamuutust, mis mitte ainult ei ühenda varustuskindlust ja kliimakaitset, vaid tagab ka taskukohase energia. Selle projekti raames töödeldakse tööstuselektri boonust EL-i nõuetele vastava kompensatsioonimudeli abil. Selle eesmärk on vähendada kaudseid CO₂-kulusid, mis moodustavad olulise osa elektrihindadest. Abi osatähtsus on 75% ja see on seotud konkreetsete investeeringutega energiatõhususe meetmetesse. Lähinädalatel on plaanis ministrite nõukogu ettekanne seaduse algatamiseks, mis peaks andma ettevõtetele lühiajalise planeerimiskindluse selle ajani.

Rahastamise eesmärk ja taust

Selle meetme kasutuselevõtuga soovitakse oluliselt vähendada ettevõtete kulukoormust. Eriti puudutab see energiamahukaid ettevõtteid, kes on sattunud surve alla seoses majandusarenguga seotud elektrihindade järsu tõusuga, Euroopa saastekvootidega kauplemise sertifikaatide hindadega ning geopoliitiliste rahutustega, eelkõige Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu. Sellest lähtuvalt tehakse otsetoetused abikõlblike sektorite ettevõtetele, et kompenseerida kõrgeid elektrihinnakulusid, mis eriti 2022. kalendriaastal järsult tõusid.

Elektrihinna kompenseerimise eesmärk on ka aidata vähendada CO₂ heitkoguste lekke ohtu. See meede on konkurentsivõime säilitamiseks keskse tähtsusega kõikidele mõjutatud ettevõtetele. WKOÖ president Doris Hummer rõhutab, et püsivaks rakendamiseks aastani 2030 on vajalik vajalike vahendite kindel eelarvestamine. Enamik EL-i riike, sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia, on juba edukalt kehtestanud vastavad meetmed, mistõttu Austria on siin surve all.

Lühi- ja pikaajalised perspektiivid

Arutelu elektrihinna hüvitamise riiklike regulatsioonide üle on endiselt aktuaalne, kuna Austrias on rakendamine seni piirdunud 2022. aastaga. Hüvitise taotlemine ja väljamaksmine peab aga olema tehtud aastaks 2024. Arvestades CO2 hinna tõusu ja sellega kaasnevat elektrikulude tõusu, on päevavalgele tulnud kiire tegutsemise vajadus.

Teine debati punkt on asjaolu, et elektri hulgihinnad on Austrias keskmiselt ligi 10% kõrgemad kui Saksamaal. See erinevus tuleneb osaliselt elektrihinnatsoonide eraldumisest, mis lõikab Austria ajutiselt Saksamaa turust ära. Viimase viie aasta jooksul on see kõikidele Austria elektritarbijatele toonud kaasa miljardeid eurosid lisakulusid, mis rõhutab veelgi uute meetmete kiireloomulisust.