Austria haigekassa plaanib drastilist kokkuhoidu 650 miljonit eurot!

Austria haigekassa plaanib drastilist kokkuhoidu 650 miljonit eurot!

Austria haigekassal (ÖGK) on oma rahalise olukorra osas ambitsioonikad eesmärgid. Väike ajaleht teatab, et ÖGK soovib tänavu oma puudujääki vähendada 650 miljoni euro võrra. ÖGK direktor McDonald andis mõista, et eelarveprognoos kajastab vaid meetmeid, mis on juba ellu viidud ning pikaajaline eesmärk on saavutada 2026. aastal must null.

Rahaliste eesmärkide saavutamiseks kavandatakse 2025/26 topelteelarvesse erinevaid meetmeid. Nende hulka kuuluvad pensionäride ravikindlustusmakse tõus 5,1 protsendilt 6,0 protsendile ja e-kaardi teenustasu tõus 13,80 eurolt 25 eurole. Neid strateegiaid ei ole praeguses eelvaates veel arvesse võetud.

Kulude vähendamise ja ülepakkumise strateegiad

Reformide keskne aspekt on meditsiiniliselt tarbetu ülepakkumise vähendamine. McDonald rõhutas vajadust, et selliseid teenuseid ei rahastaks kindlustatud kogukond. Positiivset tagasisidet said erialarühmad nagu füsioterapeutide liit ja ortopeedia. Et soodustada meditsiiniliselt vajalike ja mittevajalike teenuste eraldamist, toimub ÖGK ja Arstide Liidu vahel vahetus töörühmas.

ÖGK finantsseisu prognoosid on murettekitavad: tänavu on oodata 906,7 miljoni euro suurust puudujääki, mis kerkib 2028. aastaks üle 1,3 miljardi euro. Kõigi kolme kohustusliku ravikindlustusseltsi puudujääk kokku võib 2029. aastaks kasvada 1,073 miljardilt eurolt 1,596 miljardi euroni, mis rõhutab planeeritud kokkuhoiu olulisust.

Ülepakkumine tervishoius

Paralleelselt Austria arenguga näitavad ka Saksamaal tehtud uuringud, et ülepakkumine on pakiline probleem. Valju PM aruanne Berliini tehnikaülikool, Techniker Krankenkasse ja kohustusliku tervishoiu keskinstituut viisid läbi uuringu, mille käigus tuvastati 24 meditsiiniteenust, mille kasulikkus on küsitav. Nende teenuste eest esitatakse endiselt regulaarselt arveid ja need põhjustavad tarbetuid kulusid.

Eriti sageli on mõjutatud kilpnäärmehormoonide fT3/fT4 mõõtmine teadaoleva hüpotüreoidismi korral ja kasvajamarkerite määramine ilma vähidiagnoosita. Igal aastal liigitatakse Saksamaal 430 000–1,1 miljonit neist teenustest meditsiiniliselt küsitavateks, mis maksavad 10–15,5 miljonit eurot aastas.

Tervishoiu rahastamine

Nende probleemide konteksti võib näha ka üldistes tervishoiukuludes ja rahastamises. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur teatab, et tervishoiukulutused Saksamaal olid 2022. aastal 498 miljardit eurot, mis moodustab umbes 12,8% sisemajanduse koguproduktist. Põhilise ravikindlustus (GKV) kandis neist kuludest suurema osa, moodustades 53% kuludest.

Paljudes riikides võib täheldada tervishoiukulude kasvu, seda ka koroonakriisi mõjude tõttu. Saksamaal rahastatakse kohustusliku ravikindlustuse kulusid peamiselt kindlustatute ja tööandjate võrdsete sissemaksetega. Halduskulud moodustavad 5,3% kogukuludest. Samuti käivad poliitilised arutelud võimaliku kodanikukindlustuse üle, et kaotada ebaõiglus praeguses süsteemis.

Arengud Austrias ja Saksamaal toovad esile väljakutsed, mida mõlema riigi tervishoiusüsteem peab ületama, eelkõige seoses ülepakkumise ja jätkusuutliku finantsstabiilsusega.