Marterbauer: Säästupakett tagab taastumise ja rasked ajad!

Marterbauer: Säästupakett tagab taastumise ja rasked ajad!

Austria praegused poliitilised küsitlused näitavad SPÖ rahandusministri Markus Marterbaueri märkimisväärset tõusu. aastast pärit poliitilise baromeetri järgi oe24 ta võitis tohutult 13 protsendipunkti ja on nüüd üks populaarsemaid poliitikuid riigis. Marterbauer kuulutas välja kõigi aegade karmima kärpepaketi, mida ta toetas elanikkonna jaoks "kahe karmi aasta" prognoosiga.

Lazarsfeldi ühingu poolt oe24 jaoks läbiviidud küsitlus hõlmab 1000 vastajat, kes said oma arvamust avaldada ajavahemikus 7.–8. aprill 2025. Selles kontekstis sai liidupresident Alexander Van der Bellen samuti 31% positiivseid hinnanguid, kuid ta sai ka 31% negatiivseid hinnanguid, mis annab tasakaalus 0.

Poliitikute pingerida

Marterbaueril on hetkel positiivne reiting 23%, mis on 10% tõus võrreldes eelmise kuuga. See tähendab, et kokkuvõttes on ta nüüd 1% kõrgemal, samal ajal kui majandusminister Wolfgang Hattmannsdorferi saldo on 0, 19% positiivsete ja 19% negatiivsete hinnangutega. Enamikul teistel föderaalpoliitikutel läheb vähem hästi. Näiteks SPÖ naisministril Eva-Maria Holzleitneril ja Neose haridusministril Christoph Wiederkehril on parimatelt kumbki -3%. Sellele vastandavad justiitsminister Anna Sporreri (-5%) ja sotsiaalminister Korinna Schumanni (-7%) reitingud.

ÖVP kantsler Christian Stocker omab 27% positiivseid ja 34% negatiivseid reitinguid, mille tulemuseks on saldo -7%. Sarnane on olukord ka välisminister Beate Meinl-Reisingeril, kellel on samad väärtused. Asekantsler ja SPÖ juht Andreas Babler sai vaid 18% positiivseid ja 41% negatiivseid hinnanguid, mis teeb temast uuringus halvima hinnangu saanud poliitik – saldoga -23%. FPÖ juhi Herbert Kickli hinnangud on 27% positiivsed ja 44% negatiivsed, mis annab tema saldoks -17%, samas kui lahkuva roheliste partei juhi Werner Kogleri skoori -21%.

Kontekst ja valijate tunded

Poliitilist konteksti iseloomustab viimastel aastatel kasvav rahulolematus valitsuse tööga, nagu märgitakse aruandes kontrast on kindlaks määratud. See rahutus toob kaasa opositsiooniparteide tugevnemise ja valijate kasvava huvi alternatiivsete poliitikate vastu. Järgmised riiginõukogu valimised on planeeritud 2029. aastal ning juba kogutakse ja analüüsitakse elanike soove ja ootusi poliitikale.

Teises uuele valitsusele esitatavate nõudmiste küsitluses väljendasid valijad muuhulgas soovi maksustada ülirikkaid (12%) ning investeerida rohkem tervisesse (9%) ja haridusse (7%). Need tulemused rõhutavad poliitikutele avaldatavat survet viia ellu reforme, et vastata kodanike vajadustele. Kokku anti 42 876 häält, kusjuures valijate arvud paljastavad poliitmaastiku trende.