Riigihümnivaidlus: Steiermarkist saab sümboolika poliitiline küsimus!

Riigihümnivaidlus: Steiermarkist saab sümboolika poliitiline küsimus!

Vaidlus Steiermarki riigihümni osariigi põhiseadusesse kinnitamise üle käib täies hoos. Valju Väike ajaleht Kuigi 48-liikmelises riigi parlamendis on enamus, kuhu kuulub 17 FPÖ ja 13 ÖVP esindajat, ei piisa sellest põhiseaduse muutmiseks. Eriti kriitiliselt suhtub sellesse opositsioon, kuhu kuuluvad SPÖ 10, rohelised 3, NEOS 3 ja KPÖ 2 saadikuga ning on selgelt planeerimise vastu.

Keskne vaidluskoht on hümni tekstiread, mis viitavad Austria-Ungari monarhiale ja mainivad tänapäeval Sloveeniale kuuluvaid jõgesid. Selge märgina oma tagasilükkamisest korraldas SPÖ Radlpassi piiripunktis Sloveeniaga protesti, et rõhutada Sloveenia ja Steiermarki heade suhete tähtsust. Max Lercher SPÖ-st kritiseeris nii FPÖd kui ka ÖVP-d "sümboolse poliitika" pärast, mis võib koostööd ohustada.

Poolte seisukohad

Erinevad erakonnad on võtnud selles küsimuses selge seisukoha. Kui FPÖ kirjeldab SPÖd kui osa "vasakpoolsest ühisrindest" ja kritiseerib nende suhtumist hümni, siis Marco Triller FPÖ-st selgitab, et SPÖ suhtub lugupidamatusse kodumaa vastu. Ka Hannes Schwarz SPÖ-st väljendab kavandatava sätte pärast põhiseaduslikku muret.

Rohelised lükkavad tagasi nii läbirääkimised hümni kinnistamise üle kui ka väljapakutud sooklausli. NEOS-i boss Niko Swatek oli sümboolse poliitika suhtes kriitiline ja pooldas olulisi reforme sellistes valdkondades nagu haridus ja tervishoid. Ka KPÖ positsioneerib end selgelt riigihümni ja sooklausli vastu, mis karmistab riigiparlamendi rinne veelgi.

Mõju põhiseadusele

Olukord tekitab küsimusi riigi põhiseaduste rolli ja tähenduse kohta. Need reguleerivad poliitiliste otsuste tegemist ja tagavad kodanike õigused. Need määratlevad liitriigi korralduse ja toimimise ning määravad kindlaks, kuidas valitsus moodustatakse. Oluline on ka võimude lahusus täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu vahel. Nagu Õppige targemalt Nagu selgitatud, saab osariikide põhiseadusi muuta põhiseadust muutvate seaduste kaudu, sageli osariigi parlamendis kvalifitseeritud häälteenamusega.

Eelkõige näitab olukord Steiermarkis, kuidas poliitiline sümboolika võib tõsiste küsimuste puhul tagaplaanile jääda. See dünaamika on ülioluline nii tänasel poliitilisel maastikul kui ka tulevaste reformide seisukohalt.