Kärnteni rohelised hoiatavad: Kaiseri kriitika EIÕK suhtes seab ohtu põhiõigused!

Kärnteni rohelised hoiatavad: Kaiseri kriitika EIÕK suhtes seab ohtu põhiõigused!

4. juunil 2025 hoiatas Rahvusnõukogu liige ja Kärnteni Rohelise Partei riigi pressiesindaja Olga Voglauer ohtlike poliitiliste mängude eest, mida praegu Euroopa inimõiguste konventsiooni (ECHR) ümber mängitakse. Kriitilises avalduses juhtis ta tähelepanu sellele, et kuberner Peter Kaiser seab kahtluse alla EIÕK kehtivuse, mida võib tõlgendada murettekitava ja parempopulistlike jõudude meelitajana. Voglauer rõhutas vajadust tugevdada selle konventsiooni kaitset ajal, mil Euroopas valitsevad autoritaarsed tendentsid.

EIÕK, millele kirjutasid alla 4. novembril 1950. aastal 13 Euroopa Nõukogu liikmesriiki ja mis jõustus 1953. aastal, on inimõiguste kaitse võtmeinstrument Euroopas. See kehtib enam kui 700 miljoni inimese kohta 46 riigis ja tagab põhilised kodaniku- ja poliitilised õigused. Voglauer märkis, et olemasolev konventsioon ei ole kohandatav vahend, vaid kujutab endast olulist kaitsekilpi kõigi inimeste väärikuse ja õiguste kaitseks.

Peter Kaiseri väljaütlemiste kriitika

Voglauer lükkas tagasi Kaiseri seisukoha, et EIÕK on jäik ja aegunud. Käimasolev kohandamine kohtupraktika kaudu annab tunnistust konventsiooni asjakohasusest ja vajalikkusest. Kaiseri väljaütlemiste ebamäärasust kritiseeris Voglauer kui ohtlikku poliitilist manöövrit, mis ei olnud kooskõlas inimõigustega.

Roheliste erakonna inimõiguste eestkõneleja Agnes Prammer nõustus selle kriitikaga ja kirjeldas praegusi arenguid murettekitavatena. Ta rõhutas, et inimõigused on demokraatia alus, ning kutsus ÖVP-d, SPÖ-d ja NEOS-i üles võtma EIÕK ees läbiräägimatut kohustust. Need nõudmised tulevad ajal, mil EIÕK on kodanikuvabaduste kaitsmiseks hädavajalik.

EIÕK ja selle protokollide tähtsus

EIÕK kaitseb paljusid olulisi õigusi, sealhulgas piinamise keeldu, õigust vabadusele ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Lisaks on täiendavad õigused ankurdatud lisaprotokollidesse. Esimene lisaprotokoll kaitseb omandit, õigust haridusele ja õigust vabadele valimistele. Need õigused ei ole ainult teoreetilised, vaid neid kontrollivad sõltumatud organid, nagu Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK).

EIÕK spetsiifiliseks elemendiks on 16. septembril 1963 allkirjastatud protokoll nr 4, mis käsitleb olulisi õigusi, nagu võlgade tõttu vabaduse võtmise keeld ja välisriikide isikute kollektiivse väljasaatmise keeld. Sellised sätted on üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse seisukohalt üliolulised ning täiendavad konventsiooni aluspõhimõtteid.

Selle taustal on veelgi olulisem rõhutada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni asjakohasust poliitilises arutelus ja tagada, et inimõigustega seotud väljakutseid ei kasutataks ettekäändena konventsiooni nõrgestamiseks. Tugev ja ühtne pühendumine nendele õigustele pole kunagi olnud olulisem kui praegu.

ots.at teatab, et...

institut-fuer-menschenrechte.de annab teavet EIÕK ja selle tähtsuse kohta kodanike õiguste jaoks.

bpb.de selgitab konkreetset sisu ja lisaprotokolle, mis täiendavad EIÕK-d.