Suche
Mein Konto
Viga planeerimiskomisjonis: Khleslplatzi arendus lonkab!
27. augustil 2025 parandatakse Viinis Khleslplatzi planeerimisprotsessis tekkinud vormiviga. Kesksel kohal on kodanike osalus.
Viga planeerimiskomisjonis: Khleslplatzi arendus lonkab!
27. augustil 2025 teatati, et plaanikomisjoni haldusprotsessis ilmnenud vormiviga seoses Meidlingis asuva Khleslplatzi pühitsemisega parandatakse. Viga oli seotud äriküsimuse hilinemisega planeerimiskomisjonile 18. juunil 2025. Viga parandatakse 02.09.2025 koosolekul ja plaanidokument nr 8387 võetakse uuesti päevakorda. Linnavalitsuse hinnangul ei mõjuta see protsess aga piirkonna sisu ega elanikke.
Viin seisab praegu silmitsi märkimisväärse rahvastiku kasvuga, mis suurendab vajadust eluaseme ja infrastruktuuri järele, eriti hariduse ja rohealade valdkonnas. Linnaarengukava võtab neid väljakutseid arvesse ning näeb ette Khleslplatzile uue tsoneeringu ja arengukava, mis on mõeldud ajaloolise ansambli ja sellega piirneva haljasala kaitseks. See plaan võimaldab ehitada linnaossa ka keskkooli. Avalikkuse ettepanekutele reageeriti sellega, et otsustati vähendada arvu ühe hooneklassi võrra ja laiendada kaitsevööndit.
Protestid ja kodanike osalus
Kriitika põhipunkt on see, et petitsioonikomisjon käsitles petitsiooni alles 27. juunil, kaks päeva pärast otsust. Algataja Dieter Holiday kirjeldas protsessi kui "sümboolset ilma sisuta" ja peab kodanike osalust ebapiisavaks. Kavandatavas arenduses nähakse ohtu Khleslplatzil viibimise kõrgele kvaliteedile ning otsus rikub kaitsevööndi kaitset ja 2035. aasta linnaarengukava.
Nõuded ja meetmed
Algatus nõuab hoone kõrguse piiramist maksimaalselt 3,5 meetrini, et vältida olemasolevate hoonete muutmist, samuti läbipaistvaid protseduure ja eraldamisprotseduuride eraldamist. Samuti heidetakse ette linnavalitsuse läbipaistmatuse puudumist ja MA 21 teabest keeldumist. Kavandatavate kuni 13,5 meetri kõrguste kõrghoonete taustal tuuakse välja ebaproportsionaalsus koolimajade suhtes, mis on piiratud 12 meetriga. Algatuses märgitakse, et ümbertsoneerimine teenib eelkõige erainvestorite huve, pakkumata sotsiaalset või linnaarengualast lisaväärtust.
Üldiselt vaadeldakse protsessi kronoloogiat kui näidet süsteemsest ebaõnnestumisest kodanike osalemisel, mis nõuab suuremat osalust linnaplaneerimises. Sellega seoses on oluline rõhutada, et Viini linn on alates 2017. aastast järginud “Osaleva linnaarengu üldplaani”, et tagada kodanike varajane kaasamine munitsipaalprojektidesse ning kaasata nende kohalikud teadmised ja vajadused planeerimisse.
Kodanike osaluse edendamiseks on linn võtnud kasutusele meetmed, näiteks digitaalsete pakkumiste kasutamine ja silmast silma kohtumised erinevate sihtrühmadeni jõudmiseks. Kodaniku osaluse põhimõtted ja reeglid on siduvad ning mõeldud erinevate huvide paremaks tasakaalustamiseks, et jõuda linnaplaneerimisel optimaalsete lahendusteni.
Lisateavet Khleslplatzi praeguste arengute ja kodanike osaluse kohta leiate aadressilt presse.wien.gv.at, ots.at ja wien.gv.at lugeda.