Rootsi rendib Eestis 400 vangikongi – põhjused on dramaatilised!

Rootsi rendib Eestis 400 vangikongi – põhjused on dramaatilised!

Rootsi valitsus plaanib rentida Eestis vanglapinda, et leevendada oma riigi ülerahvastatud vanglaid. Vastavalt teabele express.at Rootsi ja Eesti vaheline leping sõlmitakse Stockholmis eeldatavasti juuni keskel. Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer rääkis pressikonverentsil olukorrast, mida on teravdanud kuritegelike jõukude arvu kasv ja pikemad vanglakaristused.

Kõik standardid ja piirangud peavad enne lepingu jõustumist 1. juulil 2026 saama kolmveerandilise häälteenamusega heakskiidu Rootsi parlamendis. Esimese sammuna plaanib Rootsi rentida Lõuna-Eestis Tartus kinnipidamiskeskuse, mis hakkab pakkuma kokku 400 kambrit kuni 600 vangi jaoks. Eelkõige on tegemist täisealiste meestega, kes on süüdi mõistetud mõrvas, seksuaal- või majanduskuritegudes. Terrorikuritegude või raske organiseeritud kuritegevuse eest vanglas viibivaid kõrge riskiga kurjategijaid ei tohiks Eesti vanglasse üle viia.

Ülerahvastatuse taust

Eesmärgiks on vangide valik Eestisse toimetamiseks. Rootsi justiitsminister rõhutas, et süüdimõistetud jõuguliikmed peaksid eelkõige jääma kohalikesse vanglatesse, et teha ruumi teistele süüdimõistetutele. Rootsi vanglad on aastate jooksul kasvanud jõukude ja nende kuritegeliku tegevuse tõttu ülerahvastatud. Probleemiks on ka seaduse karmistamine, mis pikendab vanglakaristusi ja on toonud kaasa eelvangistuse sagenemise. Rootsis on see viimastel aastatel kasvanud keskmiselt 69 päevalt 91 päevale rnd.de teatatud.

Rootsis on praegu 46 vanglat, mille võimsus jääb vajadustest kaugele alla. Eesti võimud on Rootsi projektist huvitatud, sest nende vanglate täituvus on vaid 50%. Üürimine on Eesti viis tühjade vanglate tegevuskulusid vähendada, samas kui Rootsi maksaks Eestis vanglapinna kohta 8500 eurot kuus. Võrdluseks: vangi kulu on Eestis 95 eurot ööpäevas, Rootsis aga 325 eurot.

Pikaajalised lahendused

Rootsi valitsus jätkab pikaajaliste meetmete rakendamist vanglate suutlikkuse parandamiseks. Nende hulka kuulub uute vanglate ehitamine ja täiendavate valvurite koolitamine, et tulla toime süüdimõistvate kohtuotsuste arvu suurenemisega. Valitsus on algatanud ka seaduste karmistamise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks, mis on toonud kaasa kuritegelike võrgustike arvu suurenemise 62 000 inimese võrra. Surmaga lõppenud tulistamiste arvu suurenemine, mis 2022. aastal tõusis 62 juhtumini, rõhutab samuti tungivat vajadust tegutseda. See teave on osa Rootsi vanglasüsteemi põhjalikust analüüsist, mis on samuti üksikasjalik vanglastudies.org võib leida.

Kokkuvõttes näitavad arengud, et Rootsi on oma vanglasüsteemiga silmitsi suurte väljakutsetega ning Eestis kavandatavad vanglapindade rendimeetmed on vaid osa jätkuvatele probleemidele lahendusest. Rootsi valitsuse jaoks on endiselt suur väljakutse nii julgeolekuolukorra parandamiseks kui ka suutlikkuse suurendamiseks.