Nigel Farage tahab varjupaigataotlejaid riigist välja saata – kas see on võimalik?

Nigel Farage tahab varjupaigataotlejaid riigist välja saata – kas see on võimalik?

Ühendkuningriigi populistlike parempoolsete liider on lubanud sadu tuhandeid asüülitaotlejaid riigist välja saata ja riigi rahvusvahelistest inimõiguslepingutest välja võtta. Kuid eksperdid kahtlevad, et Nigel Farage’i plaane – mida reklaamitakse kui kõige radikaalsemat immigratsioonireformi tänapäeva Briti poliitikas – saab kunagi ellu viia.

Farage'i radikaalsed immigratsiooniplaanid

Farage, kelle Reformierakond juhib praegu üleriigilisi küsitlusi vaatamata sellele, et tal on vaid neli kohta parlamendis, ütles, et tema juhitud valitsus astub Euroopa inimõiguste konventsioonist välja ja tühistab inimõiguste seaduse, et pöörata tagasi inimeste vool riiki, mis tema sõnul ohustab riigi julgeolekut. "Meeleolu selles küsimuses riigis varieerub täieliku meeleheite ja kasvava viha vahel," ütles Farage pressikonverentsil. "See on invasioon, kui need noored mehed ebaseaduslikult meie riiki sisenevad."

Ettepanekute kriitika

Inimõigusaktivistid ja juristid on kritiseerinud nii Farage'i ettepanekute eetikat kui ka elujõulisust. Immigratsioon on muutunud Briti valijate jaoks domineerivaks teemaks, ületades viimastes küsitlustes kõige olulisema küsimusena majandust. 2024. aastal sai Ühendkuningriik rekordiliselt 108 100 varjupaigataotlust, mis on 20% rohkem kui eelmisel aastal. Valitsuse statistika näitab, et tänavu on Prantsusmaalt väikelaevadega La Manche'i väina ületanud juba üle 28 000 inimese, mis on 46% rohkem kui 2024. aasta samal ajal.

Operatsioon "Õigluse taastamine"

Reformi poliitikaeelnõus, mis kannab nime "Õigluse taastamise operatsioon", kutsutakse vastuseks üles ehitama sõjaväeobjektidele kinnipidamiskeskusi, kuhu mahuks korraga kuni 24 000 inimest – Reformi mõõdupuu kohaselt võimaldaks aastas 288 000 väljasaatmist. Erakond tegi teisipäeval ka ettepaneku, et reformivalitsuse esimesel parlamendiistungil võidakse riigist välja saata kuni 600 000 varjupaigataotlejat.

Juriidilised ja moraalsed mured

Kuid Farage'i plaanid näivad olevat vastuolus kehtiva õigusega. Immigrantide heaolu ühisnõukogu ühine peanõunik Laura Smith ütles CNN-ile: "See pole lihtsalt midagi muud kui ohtlik fantaasia. Peale selle, et inimeste saatmine riikidesse, kus neid ähvardab piinamine ja surm, on moraalselt vastik, oleks ekslik arvata, et valitsus ei saa seda teha rahvusvaheliste õiguslepingute tõttu."

Bindmans LLP partner Roberta Haslam ütles, et Farage'i plaan on "ebaökonoomne": "Sadade tuhandete inimeste väljasaatmise hind oleks astronoomiline." Ta viitas Briti eelmise valitsuse ebaõnnestunud plaanile saata varjupaigataotlejad Rwandasse, mille riigi ülemkohus 2023. aastal üksmeelselt ebaseaduslikuks tunnistas.

Väljakutsed ja rahvusvahelised lepingud

Ühendkuningriigi kehtivate seaduste kohaselt on riiki sisenemine ilma viisa või eelneva loata kriminaalkuritegu, mille eest karistatakse kuni nelja-aastase vangistusega. Rahvusvahelised lepingud kaitsevad aga kõiki, kes saabudes kohe varjupaika taotlevad. Selliseid isikuid ei saa kohtuasja menetlemise ajal vastutusele võtta ja kui nende taotlus on edukas, ei saa neid riiki sisenemise viisi eest karistada. Praktikas on väikelaevaga riiki sisenemine ebaseaduslik ainult siis, kui varjupaigataotlust ei esitata või kui see taotlus lõpuks tagasi lükatakse.

Võimalikud tagajärjed ja avalikkuse reaktsioon

Farage'i plaanid ulatuksid palju kaugemale konservatiivide ebaõnnestunud repatrieerimisstrateegiast. Reformierakonna tõhususe juht Zia Yusuf ütles BBC Radio 4 saates Today, et reformivalitsus kaaluks isegi raha pakkumist Afganistani Talibani režiimile, et aktsepteerida ebaseaduslikult Ühendkuningriiki sisenenud migrantide tagasisaatmist: "Meil on riikidele pakkumiste tegemiseks 2 miljardit naela."

Farage hoiatas teisipäeval, et ilma immigratsiooniga seotud meetmeteta suureneb viha riigis. Kui aga temalt küsiti, milline lennubaas suudab väljasaatvaid lende korraldada – mis on plaani põhielement –, ei osanud ta nimetada ühtki asukohta.

Briti heategevusorganisatsiooni Freedom from Torture direktor Kolbassia Haoussou hoiatas, et inimeste väljasaatmise plaanid riikidesse, kus neid ähvardab piinamine, rikuvad ka brittide moraalikoodeksit. "See pole see, kes me riigina oleme," selgitas ta. "Ühendkuningriik on sajandeid olnud juhtiv häälekandja piinamise vastu ja aidanud kujundada rahvusvahelisi seadusi, mida Reform praegu püüab hävitada. Kui Suurbritannia peaks sellest pärandist loobuma, oleks see kingitus repressiivsetele valitsustele kogu maailmas ja õõnestaks inimkonna üht selgeimat moraalijoont."