Kriitika EL-i vahendite kasutamisele: metsatulekahjude ennetamine jääb nõrgaks!

Kriitika EL-i vahendite kasutamisele: metsatulekahjude ennetamine jääb nõrgaks!

Hiljutises eriaruandes kritiseeris Euroopa Kontrollikoda ELi abi ebapiisavat kasutamist metsatulekahjude vastu võitlemisel. Need meetmed on suurenenud eelkõige osana Corona Recovery Fundist (ARF), kusjuures kulutused metsatulekahjude ennetavale kustutamisele on viimastel aastatel kasvanud. Analüüsis võeti valimisse sellised liikmed nagu Kreeka, Hispaania, Poola ja Portugal. Väike ajaleht teatab, et eelkõige Portugalis suurenes ennetusmeetmetele tehtavate kulutuste osa 2017. aasta 20 protsendilt 2022. aastal 61 protsendile.

Siiski jääb raskuseks tõsiasi, et puuduvad kesksed andmed rahastamise suuruse kohta. Aruandes rõhutatakse, et metsatulekahjudega võitlemiseks puudub ühtne strateegia, mis piirab oluliselt meetmete tõhusust. Lisaks peetakse positiivseks suuremat keskendumist ennetusstrateegiatele, nagu tuletõkete rajamine ja väga tuleohtliku taimestiku asendamine. ORF.

Metsatulekahjude ennetamise väljakutsed

Paljudes mõjutatud piirkondades, näiteks Galicias Hispaanias, on alates 2018. aastast enamik vahendeid kasutatud ennetusmeetmeteks. Teine raporti kriitiline punkt on see, et kliimamuutused on metsatulekahjude ohtu oluliselt suurendanud, samas kui tulekahjude peamine põhjus on sageli inimtegevus. Metsatulekahjud ELis pole viimastel aastatel mitte ainult sagenenud, vaid ka intensiivsemaks muutunud. Aastatel 2021–2024 oli aastas keskmiselt 1900 metsatulekahju, mis on kolm korda rohkem kui perioodil 2006–2010, ning keskmiselt põles aastas üle 5250 ruutkilomeetri metsaala. Väike ajaleht.
Euroopa Kontrollikoja aruande kohaselt on Kreeka metsatulekahju ohustatud piirkondade nimekiri üle 45 aasta vana, mis seab meetmete asjakohasuse ja õigeaegsuse tugevalt kahtluse alla.

Lisaks liiguvad ELi rahalised vahendid piirkondadesse, kus kasutatakse aegunud ohukaarte, mis viib näiteks üleujutatud aladeni Portugalis. Need väljakutsed näitavad, et kasutatud meetmete koordineeritud järelevalve ja tulevaste ennetusmeetmete parem planeerimine on puudulikud.

Pikaajalised strateegiad ja lahendused

Euroopa Komisjon töötab uue metsastrateegia kallal, mis kuulutati välja juba Euroopa rohelise kokkuleppe 2021 raames. Selle strateegia eesmärk on edendada metsastamist ja metsade säilitamist Euroopas. Kliimamuutused ei ole mitte ainult väljakutse metsatulekahjude ennetamisel, vaid süvendavad ka selliseid probleeme nagu põud ja kooremardikate nakatumine. Seetõttu on metsade tulekindluse suurendamiseks vaja ka uusi majandamispõhimõtteid EL komisjon.

EASAC hoiatab, et 2100. aastaks võib intensiivsete metsatulekahjude tõenäosus olla kaks korda suurem. Nende arengute vastu võitlemiseks rõhutavad eksperdid vajadust enama kui lihtsalt metsade hävitamise ja koridoride ehitamise järele. Ennetamine peab hõlmama ka kliimakaitset ja taasnatureerimist, et vältida pöördumatuid kahjustusi.