Dramaatiline lugu: selgus Kapuzinerbergil põletatud nõid!

Dramaatiline lugu: selgus Kapuzinerbergil põletatud nõid!

Maalilises Salzburgis kaunistab Sternbräu restorani koridori muljetavaldav monumentaalne maal, mis kujutab nõia jõhkrat hukkamist Kapuzinerbergil 1400. aastal. Kunstiteose autor on Karl Reisenbichler ja see loodi 1924. aastal. Keset seda dramaatilist maastikku ei toimi maal mitte ainult nõiakunsti, vaid ka kunstiteosena. jahipidamine, mis raputas piirkonda 17. sajandil. Sellest ajast peale on restoran meelitanud palju külastajaid, kes on huvitatud nii kulinaarsetest kui ka ajaloolistest hõrgutistest.

Maal on osa Hans Peter Hasenöhrli sarja "Võim ja jõuetus" teisest episoodist, mis valgustab Salzburgi vürst-peapiiskoppide ajalugu. See sündmusterohke ajalugu hõlmab mitte ainult ülikooli asutamist, vaid ka barokklinna ehitamist, aga ka kuulsaid sündmusi, nagu Wolfgang Amadeus Mozarti vallandamine krahvi poolt.

Salzburgi mustkunstniku poisi katsed

Salzburgi ajaloo üks süngemaid ajastuid on jäädvustatud Salzburgi nõiapoiste protsessides, mis toimusid aastatel 1675–1690. See eriti julmaks peetav nõiajahi laine paljastas tolleaegse julma julmuse ja ebaõige lähenemise. Kuenburgi peapiiskop Max Gandolfi valitsusajal hukati nõiduse ja nõiduse eest üle 150 inimese, sealhulgas palju lapsi ja noori.

Nende tagakiusamiste keskmes olid teiste seas Barbara Koller, tuntud ka kui Schinderbärbel, ja tema poeg Jakob Koller, kes sai hiljem kurikuulsaks kui Schinderjackl. Barbara Koller arreteeriti 1675. aastal pärast vargust ja tunnistas oma väidetavad kuriteod üles piinamise all. Ta hukati Salzburg-Gneisis sama aasta augustis. Tema poeg Jacob, kes väidetavalt suutis hundiks muutuda, läks peitu, et vältida tabamist; Talle pandi pähe halastus, samas süüdistati nõiduses ka tema ümber kerjavaid lapsi.

Statistika ja tagajärjed

Aastatel 1675–1690 mõisteti kohut kokku 232 inimese üle, kellest 167 hukati. Noorimad hukatutest olid vaid umbes kümneaastased. Eriti tähelepanuväärne on see, et üle kahe kolmandiku hukatutest olid mehed ning enam kui pooled lapsed ja noored. Kaasaegsed advokaadid pidasid kohtuprotsesse õiguslikult kahjutuks, mis viis piirkonnas edasiste tagakiusamise laineteni.

Nõiapoiste protsesside õudsed sündmused ei ole ainult osa kohalikust ajaloost, vaid näitavad ka 16. sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses Euroopas haripunkti jõudnud nõiajahi kaugeleulatuvaid sotsiaalseid ja õiguslikke tagajärgi. Salzburgi kohtuprotsessid tõid kaasa täiendava tagakiusamise, eriti Kagu-Saksamaal, ja lõpuks kulmineerusid lapsnõiaprotsessidega Freisingi kloostris aastatel 1715–1721.

Mälestus sellistest sündmustest jääb linnas elavaks, muu hulgas selliste kunstiteoste kaudu nagu Sternbräu fresko, mis toimib nii mineviku mälestusmärgina kui ka osana elavast turismiajaloost, mis meelitab ligi külastajaid lähedalt ja kaugelt.