ÖGB nõuab õiglast maksustamist: rikkad peavad rohkem maksma!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

ÖGB nõuab varade õiglast maksustamist ja suurettevõtteid eelarvete konsolideerimiseks ning kritiseerib koormuse ebavõrdset jaotamist.

Der ÖGB fordert eine gerechte Besteuerung von Vermögen und großen Unternehmen zur Budgetkonsolidierung und kritisiert ungleiche Lastenverteilung.
ÖGB nõuab varade õiglast maksustamist ja suurettevõtteid eelarvete konsolideerimiseks ning kritiseerib koormuse ebavõrdset jaotamist.

ÖGB nõuab õiglast maksustamist: rikkad peavad rohkem maksma!

Austria Ametiühingute Föderatsioon (ÖGB) teatas, et vajab eelarve konsolideerimise õiglasemat ülesehitust, et astuda vastu kasvavale ebaõiglusele, mis mõjutab üha enam töötajaid ja eramajapidamisi. Eelkõige keskendutakse suurtele varadele ja suure kasumiga ettevõtetele, mis panustavad riigipoolsesse rahastamisse vaid ebapiisavalt. ÖGB majandusosakonna juhataja Angela Pfister rõhutab, et kasumlikud sektorid, nagu pangad ja energiaettevõtted, panustavad eelarve konsolideerimisele juba praegu, kuid paljud riigitoetustest ja maksusoodustustest kasu saavad ettevõtted vaevalt konsolideerimisele panustavad.

Ettevõtte tulumaksu vähendati 25 protsendilt 23 protsendile, mis tähendab, et riik kaotab aastas ligikaudu 1,5 miljardit eurot. Lisaks ei nähta lahendusena kavandatavaid kulutuste kärpeid, eriti pensionide osas. Töötajaid ja eramajapidamisi mõjutavad tõsiselt sellised meetmed nagu kliimaboonuse tühistamine ning pensionide ja peretoetuste kärped. Küll aga on eelarves olulised vahendid haridusele, tööturule, lasteaia teisele kohustuslikule õppeaastale, võrdõiguslikkusele ja tulevikku suunatud investeeringutele.

Vajalikud maksukohandused

ÖGB nõuab suurte varade ja ettevõtete kasumi kasutamist lisatulu teenimiseks. Uuring näitab, et enam kui kaks kolmandikku elanikkonnast usub, et rikkad peaksid rohkem panustama konsolideerumisse. Pfister kritiseerib poliitilisi jõude, kes vaidlevad suure vara õiglase maksustamise vastu ja rõhutab, et sellised mudelid nagu vara- või pärandimaks osutuvad rahvusvahelises võrdluses sotsiaalselt tasakaalustatuks.

Valitsus plaanib osana valitsusprogrammist aastateks 2025–2029 hoida ettevõtte tulumaksu 23% tasemel. Tulumaksu kõrgeim määr pikendatakse 2029. aastani 55%-ni, samas kui maksumäära inflatsiooni korrigeerimine peatatakse osaliselt. Alates 2025. aastast kehtestatakse töötajatele maksuvaba lisatasu kuni 1000 eurot, mis ei ole seotud kollektiivlepinguga.

Arutelu varamaksu üle

Diskussioon rikkuse maksu taaskehtestamise üle on muutunud teravamaks, eriti pärast SPÖ ettepanekut. Uued spetsialistiuuringud hoiatavad aga sellise maksu negatiivsete tagajärgede eest Austria majandusele. Eelkõige tuleb märkida, et puhas varamaks kui ainemaks ei vasta efektiivsuse ega samaväärsuse põhimõttele. Lisaks võib tegevusvara kaasamine tuua ettevõtetele ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

Ka varamaksu kehtestamine võib tekitada märkimisväärset halduskoormust ning vajalikud vabastused ja soodustused võivad vähendada potentsiaalset maksutulu. Hinnanguliselt võib ühe miljardi euro suuruse varamaksu kehtestamine kaasa tuua pikemas perspektiivis 0,65% SKP ja 0,24% languse tööhõives.

Nende tegurite koosmõju näitab, et Austrias on poliitilise debati keskmes nii maksupoliitika kui ka sotsiaalne õiglus. Jääb küsimus, kuidas on võimalik tasakaalustatult arvestada nii riigi fiskaalseid vajadusi kui ka töötava elanikkonna huve.