Tööaja pettus: murettekitav uuring näitab kaugeleulatuvaid tagajärgi!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Umbes 70% Saksamaa tööandjatest ja töötajatest teatavad tööajapettustest. Praegune uuring heidab valgust põhjustele ja tagajärgedele.

Rund 70 % der Arbeitgeber und Angestellten in Deutschland berichten über Arbeitszeitbetrug. Eine aktuelle Umfrage beleuchtet die Ursachen und Folgen.
Umbes 70% Saksamaa tööandjatest ja töötajatest teatavad tööajapettustest. Praegune uuring heidab valgust põhjustele ja tagajärgedele.

Tööaja pettus: murettekitav uuring näitab kaugeleulatuvaid tagajärgi!

Murettekitav uuring on näidanud, et peaaegu 70% Saksamaa tööandjatest seisavad silmitsi tööaja registreerimisel tahtlikult valeandmete esitamisega. 1000 töötaja ja 373 tööandja esindaja seas läbi viidud uuring näitab, et see probleem on laialt levinud ega puuduta ainult üksikuid ettevõtteid. TimO – Time Management Office GmbH tellimusel tehtud küsitluse kohaselt on enam kui 70% tööandjatest majandusliku kahju põhjuseks ebatäpne ajaarvestus. Eriti murettekitav on see, et umbes kolmandik küsitletutest kardab võimalikku üle 10% müügikaotust, samas kui mõned räägivad isegi kuni 30% kahjumist. ots.at teatas.

Käitumine kodukontoris ja Z-põlvkonna seas

Uuringust selgub, et 82% kodukontori töötajatest tegelevad isiklike asjadega tööajal, mistõttu on töötundide täpne arvepidamine veelgi keerulisem. Lisaks tunnistas kolmandik vastajatest, et ei dokumenteerinud täpselt vaheaegu, mis viitab laialdasele hooletusele. Eriti paistab silma Z-põlvkond: 20% nendest noortest töötajatest teevad tööajal sageli eraasju – see on kolm korda tavalisem kui vanema põlvkonna kolleegid. Need tulemused ei ohusta mitte ainult ettevõtete tootlikkust, vaid ka usaldust tööjõu sees, mistõttu mure selle probleemi pärast kasvab pidevalt, nagu TimO uuringu kokkuvõte selgitas.

Uuringust selgub ka, et tööajapettuste peamisteks põhjusteks on tasustamata ületunnitöö ja pettumus töötingimustes. TimO tegevdirektori David Kadiri sõnul on tegemist struktuurse probleemiga, mida saab leevendada kaasaegsete turvaliste ajaarvestussüsteemidega. Selged juhised ja avatud teabevahetus on üliolulised, et suurendada usaldust aja registreerimise vastu ja minimeerida manipuleerimist pikemas perspektiivis.