Tippjuhid räägivad otse: nii saame majanduskriisist üle!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Eksperdid arutlevad digioskuste ja Austria juhtide väljakutsete üle 2025. aasta majanduskriisis.

Expertinnen diskutieren digitale Kompetenzen und Herausforderungen für österreichische Führungskräfte in der Wirtschaftskrise 2025.
Eksperdid arutlevad digioskuste ja Austria juhtide väljakutsete üle 2025. aasta majanduskriisis.

Tippjuhid räägivad otse: nii saame majanduskriisist üle!

Austria majandus seisab 2025. aastal silmitsi suurte väljakutsetega. Praegused arutelud Zukunft.Frauen Alumnae Clubi (ZFAC) ekspertide vahel käsitlevad muutunud töötingimusi ja uute tehnoloogiate rolli ettevõtete tuleviku kindlustamisel. Austria on ainus EL-i riik, mille majandusprognoos aastaks 2025 on negatiivne. Juba eelmisel aastal registreeriti 1,2% langus, mis on Euroopa Liidu halvim tulemus. Põhjused on keerulised: majandust mõjutavad suurenenud tootmiskulud, kõrged energiahinnad, vähenevad investeeringud ja stagneerunud tarbimine. Austria inflatsioon on praegu umbes 3%, mis on kõrgem ELi keskmisest ja soovitud 2% eesmärgist.

ZFAC-i 400 liikme seas läbi viidud uuring näitab, et 72% neist peab digioskusi kõige olulisemaks juhtimisoskusteks. Muud asjakohased oskused hõlmavad strateegilist juhtimist (46%) ning analüüsi- ja probleemide lahendamise oskusi (37%). Selles pingelises olukorras tunneb 76% juhtidest survet. Peaaegu veerand tegevdirektoritest kasutab tehisintellekti (AI) ideede ja visioonide toetamiseks. Suhtlemisoskused on nõutavate juhioskuste tipus 60%, millele järgneb 40%-ga võimestav juhtimine.

Fookuses digioskused ja tehisintellekt

Nagu McKinsey ja Stifterverbandi uuring näitab, pole olukord AI valdkonnas sugugi parem. 86% Saksamaa juhtidest usub, et nende ettevõtted saaksid tehisintellekti potentsiaali paremini ära kasutada. Uuring näitab, et 79% ettevõtetest tuvastab tehisintellekti kasutamiseks vajalike oskuste puudumise. Eetilised hinnangud ja kriitilised mõtisklused tehisintellektisüsteemide üle on ka töö tulevikku käsitlevate arutelude keskmes. Ettevõtetel on soovitatav investeerida tehisintellekti oskustesse, et kindlustada oma turupositsioon ja tõsta tootlikkust ligi 20%.

Ettevõtetel tasub teha koostööd ülikoolidega. Seda rakendab aga vaid 20% küsitletud ettevõtetest. Üle poole küsitletutest usub, et haridusvõimalustesse investeeritakse liiga vähe, mis rõhutab vajadust ülikoolilõpetajaid uue töömaailma nõudmisteks paremini ette valmistada.

Tulevikus orienteeritus koos tulevikuoskustega

Teine keskne teema on nn tulevikuoskused, mis on Stifterverbandi ja McKinsey sõnul vajalikud keerukate digitaalsete väljakutsete lahendamiseks. Need kompetentsid jagunevad nelja kategooriasse: tehnoloogilised, digitaalsed, traditsioonilised ja transformatiivsed pädevused. Ajal, mil valitseb kvalifitseeritud tööjõu puudus ja inflatsioon, on tuleviku oskuste raamistiku eesmärk edendada sotsiaalset osalust ja konkurentsivõimet.

Täiendkoolituse ja tulevikuoskuste omandamise vajadus on selge: aastaks 2026 vajab tehnoloogiliste oskuste koolitust 780 000 inimest. Ka siin on selgelt näha, et surve juhtidel innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks ja uute tehnoloogiate integreerimiseks aina kasvab. 45% juhtidest ütleb, et juriidilised ja regulatiivsed nõuded kujutavad endast suurimat koormust.

Sellistel aegadel on oluline, et ettevõtted tegeleksid aktiivselt digitaalse ümberkujundamise väljakutsetega ja valmistaksid töötajaid ette tulevaseks tööks. Tehisintellekt ja digitaalsed oskused võivad kujutada endast otsustavat konkurentsieelist.