Schnedlitz: ÖVP siseminister Karner paljastas auruvestluses!

Schnedlitz: ÖVP siseminister Karner paljastas auruvestluses!

Solingen, Deutschland - Varjupaigapoliitika teravas kommentaaris kritiseeris FPö omatehtud kaitse pressiesindaja Michael Schledlitz ÖVP siseministri Gerhard Karneri ilmumist "ORF PRESSI HUNG". Karner kirjeldas Karnerit kui "kuldmedalist" auruga vestlemisel ja süüdistas teda selles, et ta ei jätkanud varjupaigapoliitikat. Eelkõige rõhutas Schledlitz, et perekonna taasühinemine lükatakse jätkuvalt tagasi, mis tema arvates illustreerib ÖVP suutmatust riiki kindlustada. Schledlitzi sõnul on ÖVP varasem rändepoliitika viinud "pankroti-, halva õnne ja lagunemissarja", mida näitab asjaolu, et minevikus on riiki lastud 250 000 ebaseaduslikku rändajat. Seetõttu nõuab ta väliste piiride ja "kindluse Austria" tõhusat kaitset.

Schledlitz lükkas Karneri rünnakud oma partei vastu tagasi ja rõhutas, et FPö toetas võitluse meetmeid. Samal ajal väljendas ta oma muret relva keelutsoonide tõhususe pärast, kuna potentsiaalsed ohustajad ei täheldaks neid. Isegi kui ta kiitis politsei esinemist, hoiatab Schledlitz, et politseinikke saab nende töös ära hoida või instrumentaalstada.

Föderaalvalitsuse plaanid varjupaiga- ja julgeolekuseadused

Saksamaal on poliitika ka üleminekul. Pärast Solingenis toimunud noarünnakut, kus Süüriast pärit mees tappis kolm inimest, teatas föderaalvalitsus karmistanud varjupaiga- ja julgeolekuseadusi. See "turvapakett" avaldati pärast nädalaid kestnud konsultatsioone ja Bundestag peab selle järgmise nädala lõpuks vastu. Muu hulgas hõlmab see relvaseaduse ja täiendavate volituste pingutamist julgeolekuasutustele. Samuti on ette nähtud muudatused varjupaigapoliitika osas, näiteks juba lahkumiseks vajalike põgenike sotsiaalsete hüvitiste tühistamine, kes on juba registreeritud teises ELi riigis.

Nancy Faeseri föderaalne minister rõhutas, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (GEAS) reformi tuleb kiiremini edendada. Sel nädalal esitati EL -i varjupaigareformi seaduse eelnõu, kusjuures suured ELi riigid nõudsid kiiremat rakendamist.

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform

2023. aasta detsembris leppisid Euroopa Komisjon, ELi nõukogu ja Euroopa Parlament kokku Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (GEA) põhjaliku reformi, mida peetakse viimaste aastakümnete kõige ulatuslikumaks muutuseks. 2024. aasta mais otsustati reform ametlikult, mis näeb ette kõigi nende kaitset taotlevate inimeste registreerimise ELi välistel piiridel sõelumisprotsessis. Otsus varjupaigataotluste kohta tuleks teha kaheteistkümne nädala jooksul. Samal ajal võetakse kasutusele solidaarsusmehhanism, et leevendada liikmesriikide kaitset, kes soovivad kaitset.

Reform pole vaieldamatu. Ehkki eesmärk on varjupaigaprotseduuride standardiseerimine ja kiirendamine, on mure, et repressiivsed meetmed võivad varjupaigaprotseduuridele juurdepääsu keeruliseks muuta. ELi ajutise kaitse direktiiv jääb alles ja see aktiveeriti 2022. aastal Ukrainast pärit põgenike jaoks, liikmesriikidel on aga kaks aastat uue õigusliku toimiku rakendamiseks.

Nagu arengud näitavad nii Austrias kui ka Saksamaal, on Euroopas varjupaigapoliitika endiselt väga keeruline ja konflikti koormatud teema. Turva-, rände- ja integratsioonimeetmete arutelud on ajakohasemad kui kunagi varem ning tõstatavad arvukalt küsimusi Euroopa pagulaspoliitika tulevase orientatsiooni kohta.

Sügavama ülevaate varjupaigapoliitika ja turvalisuse teemade kohta lugege: OTS bpb .