Schnedlitz: ÖVP siseminister Karner paljastas jutuvestjana!

Schnedlitz: ÖVP siseminister Karner paljastas jutuvestjana!

FPÖ sisejulgeoleku pressiesindaja Michael Schnedlitz kritiseeris teravas varjupaigapoliitika kommentaaris ÖVP siseministri Gerhard Karneri esinemist “ORF-i pressitunnis”. Schnedlitz kirjeldas Karnerit kui "kuldmedalist" ja süüdistas teda selles, et ta ei järgi varjupaigapoliitikas selget joont. Eelkõige rõhutas Schnedlitz, et perede taasühendamist ei lükata ikka veel lõplikult tagasi, mis tema hinnangul illustreerib ÖVP suutmatust riiki kindlustada. Schnedlitzi sõnul on ÖVP senine rändepoliitika kaasa toonud "pankrottide, ebaõnne ja äparduste jada", mis väljendub selles, et varem lubati riiki 250 000 illegaalset migranti. Seetõttu kutsub ta üles tõhusalt kaitsma välispiire ja "Austria kindlust".

Schnedlitz lükkas tagasi Karneri rünnakud oma partei vastu ja rõhutas, et FPÖ toetab meetmeid IS-i ohtude vastu võitlemiseks. Samas väljendas ta muret relvakeelutsoonide tõhususe pärast, kuna võimalikud ohud jätavad need tähelepanuta. Kuigi ta kiitis politsei tööd, hoiatab Schnedlitz, et politseinikke võidakse takistada oma töö tegemisest või ära kasutada.

Föderaalvalitsus kavandab varjupaiga- ja julgeolekuseadusi

Ka poliitika on Saksamaal üleminekujärgus. Pärast Solingenis toimunud noarünnakut, kus Süüriast pärit mees tappis kolm inimest, teatas föderaalvalitsus karmimatest varjupaiga- ja julgeolekuseadustest. See "turvapakett" avaldati pärast nädalaid kestnud kaalumisi ja Bundestagi peaks selle vastu võtma järgmise nädala lõpuks. See hõlmab muu hulgas relvaseaduste karmistamist ja julgeolekuasutuste täiendavaid volitusi. Kavas on ka muudatused varjupaigapoliitikas, näiteks sotsiaaltoetuste kaotamine põgenikelt, kes on kohustatud riigist lahkuma ja kes on juba mõnes teises EL-i riigis registreeritud.

Föderaalne siseminister Nancy Faeser on rõhutanud, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (CEAS) reformi tuleb kiiremini edasi lükata. Sel nädalal esitleti EL-i varjupaigareformi seaduse eelnõud, mille kiiremat rakendamist nõuavad suuremad EL-i riigid.

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform

2023. aasta detsembris leppisid Euroopa Komisjon, EL-i Nõukogu ja Euroopa Parlament kokku Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (CEAS) põhjaliku reformimises, mida peetakse viimaste aastakümnete kõige kaugemale ulatuvamaks muudatuseks. Reform kiideti ametlikult heaks 2024. aasta mais, mis näeb ette kõigi EL-i välispiiridel kaitset taotlevate isikute registreerimist läbivaatuse käigus. Otsus varjupaigataotluste kohta tuleks teha kaheteistkümne nädala jooksul. Samal ajal võetakse kasutusele solidaarsusmehhanism, et leevendada koormust liikmesriikidele, kus kaitset taotleb suur hulk inimesi.

Reform pole aga vastuoludeta. Kuigi tehakse jõupingutusi varjupaigamenetluste standardimiseks ja kiirendamiseks, on muret, et repressiivsed meetmed võivad muuta juurdepääsu varjupaigamenetlustele raskemaks. EL-i direktiiv ajutise kaitse kohta jääb kehtima ja jõustus Ukrainast pärit pagulaste jaoks 2022. aastal, samas kui liikmesriikidel on uute õigusaktide rakendamiseks aega kaks aastat.

Nagu näitavad arengud nii Austrias kui ka Saksamaal, on varjupaigapoliitika Euroopas endiselt väga keeruline ja konfliktne teema. Arutelud julgeoleku-, rände- ja integratsioonimeetmete üle on aktuaalsemad kui kunagi varem ning tõstatavad arvukalt küsimusi Euroopa pagulaspoliitika edasise suuna kohta.

Sügavama ülevaate saamiseks varjupaigapoliitika ja julgeoleku teemadest lugege: OTS, päevauudised ja bpb.