Ebaseaduslik politseioperatsioon Peršmanhofis: vajalikud meetmed!

Ebaseaduslik politseioperatsioon Peršmanhofis: vajalikud meetmed!

Pühapäeval, 22. oktoobril 2025 toimus Kärnteni osariigis Bad Eisenkappelis Peršmanhofi memoriaali juures vastuoluline politseioperatsioon. Laiaulatuslik operatsioon, mille käigus viibis mitu tundi kohapeal umbes 30 ohvitseri ja vahistati kolm inimest, äratas kriitilisi hääli selle seadusliku aluse tõttu. Mathias Vogli juhitud analüüsigrupp jõudis järeldusele, et operatsioon oli ebaseaduslik. Riigikaitse ja äärmusluse vastu võitlemise riigiameti (LSE) juhataja asetäitja andis aktsiooni käsu omal volitusel, ilma piisava seadusliku aluseta ja kõrgemate ülemustega kooskõlastamata.

Sekkumise põhjust – väidetavalt valesti püstitatud telke – kirjeldati kui “pelgalt ettekäänet”. See näitab vastutavate asutuste, sealhulgas Völkermarkti ringkonnakapteni ja Föderaalse Immigratsiooni- ja Varjupaigaameti (BFA) esindaja tõsist üleastumise, kes samuti tegutsesid ebaseaduslikult. Operatsiooni maksumuseks kujunes ligikaudu 14 700 eurot.

Reaktsioonid politseioperatsioonile

Siseminister Gerhard Karner reageeris analüüsi tulemustele koheselt ja teatas, et kaalub kiirabi ajalooteadlikkuse tõstmiseks täiendkoolitusi ja kursusi. Samuti kavatseb ta kasutada kehakaameraid, et luua läbipaistvust ja paremini dokumenteerida tulevasi politseioperatsioone.

Osariigi kuberner Peter Kaiser rõhutas vajadust tugevdada usaldust institutsioonide vastu ning andis ametlikule inspektsioonile ja personaliosakonnale ülesandeks uurida õiguslikke samme ringkonnavanema vastu. Poliitilised reaktsioonid olid erinevad: asekantsler Andreas Babler (SPÖ) nõudis selgeid tagajärgi personalile, samas kui rohelised ja NEOS tervitasid raporti tulemusi. FPÖ, kes kirjeldas raportit kui skandaalset manöövrit ja kritiseeris seda kui politseile saatuslikku signaali, oli aga teistsugune.

Usalda politseisse

Sarnased juhtumid heidavad valgust laiemale probleemile politsei ja ühiskonna suhetes. Politsei seisab silmitsi üha suuremate väljakutsetega ja kriitikaga, kuna avalikkus seab jätkuvalt kahtluse alla usalduse valitsusasutuste vastu. Noorem põlvkond suhtub politsei tegevusse eriti kriitiliselt, eriti pärast politseivägivallajuhtumeid.

Uuring näitab, et 62% kodanikest usaldab politseid palju, samas kui 20% ütleb, et nad usaldavad palju. 26% peab aga suureks probleemiks rassismi politseis. Need arengud illustreerivad politsei vajadust end ümber paigutada ja oma töö üle järele mõelda, seda enam, et riigi vägivallamonopol peab olema juriidiliselt kontrollitud ja seadustatud. Politsei peab pidevalt töötama selle nimel, et õigustada ja tugevdada elanike usaldust, eriti pidades silmas hiljutisi sündmusi Kärntenias.