Uus pildiandmebaas näitab migrantide elu Viinis!

Uus pildiandmebaas näitab migrantide elu Viinis!

Uus pildiandmebaas annab põneva ülevaate 1970. aastatest Austrias elanud migrantide igapäevaelust. Andmebaas on osa uurimisprojektist “Picturing Migrants’ Lives”, mida juhib ajaloolane Vida Bakondy Habsburgide Monarhia ja Balkani Uurimise Instituudist. Ta analüüsis fotoreporteri Jovan Ritopečki tehtud fotosid, kes tulid Viini 1966. aastal, aastal, mil Austria ja Jugoslaavia vahel sõlmiti värbamisleping. Pildid ei dokumenteeri mitte ainult migrantide igapäevaelu, vaid käsitlevad ka karme elutingimusi ja struktuurset diskrimineerimist, mida paljud neist kogevad.

Eriti tähelepanuväärne on keskendumine sisserändajatest naistele, kelle tegelikkus jääb avalikkuse ettekujutuses sageli varju. Fotodel on kujutatud naisi tööl, vabal ajal või kodus ning rikuvad levinud stereotüüpe. Need illustreerivad feminiseeritud tööpiirkondi ning tutvustavad erinevaid elusituatsioone ja rändekogemusi. Paljud pildil olevad naised tulid üksi, et ühineda oma peredega või luua oma pere Austrias.

Elutingimuste sügavam analüüs

Pildiandmebaas sisaldab visuaalset kroonikat, mis dokumenteerib enam kui kahe aastakümne rändeajalugu. Eriti huvitavaid aspekte toob esile Ritopečki fotode analüüs, mis on tehtud Viini äärelinnas asuvas Jugoslaavia migrantide majutuskohas. See 30 mustvalgest negatiivist koosnev sari pealkirjaga "House of Horrors" annab võimsa ülevaate migrantide ebakindlatest elutingimustest ja sotsiaalsest marginaliseerumisest. Mikroanalüüs näitab, kuidas fotograafi, kes ise oli rändaja, sotsiaalne positsioon mõjutas tema vaatenurka ja lähenemist teemale ning kuidas fotode riikidevahelised kontekstid kujundavad ajaloolisi tõlgendus- ja ootushorisonte.

Need kujutised on korrelatsioonis praeguste aruannetega väljakutsete kohta, millega migrantidest naised Saksamaal silmitsi seisavad. Rahvusvahelise töötajate päeva puhul käsitleti algatuse #UnsichtbareSichtbarMachen raames struktuurilist ebavõrdsust Saksamaa tööturul. Uuringu kohaselt teenivad sisserändajatest naised keskmiselt 30% vähem kui nende meeskolleegid, kellel pole rändeajalugu. Sooline palgalõhe Saksamaal on 16%, samas kui naissoost sisserändajad kannatavad samuti 30% ebavõrdsuse all.

Rändajate tegelikkus

IAB-BAMF-SOEP uuringute andmed näitavad, et pärast kaheksat Saksamaal veedetud aastat pääseb tööturule vaid 33% tööealistest pagulasnaistest, meestest aga 89%. Lisaks töötavad naised sisserändajatest sageli madalapalgalises sektoris, mis toob endaga kaasa suurenenud vaesusriski vanemas eas ja ebaturvalised töötingimused. Need asjaolud rõhutavad sotsiaalse õigluse tagamiseks suunatud valdkondadevaheliste meetmete võtmise tähtsust.

Üldiselt illustreerivad uued pildid ja nendega kaasnevad analüüsid, kui ülioluline on muuta rändajate elu tegelikkus nähtavaks. Pildiandmebaas mitte ainult ei ava uusi vaatenurki rändeajaloos, vaid esitab väljakutse ühiskonnale, mis sageli ignoreerib nende inimeste kohalolu ja väljakutseid.

Lisateavet ja põhjaliku ülevaate projektist leiate ajakirjast Kleinen Zeitung, ajakirjas Journal Migrationsforschung ja [DAMIGRA] veebisaidil (https://www.damigra.de/meldeen/unsichtbare-sichtbar-machen/).