Manuela Tomić: ebaõnnestumisest ajakirjanduse edulooni!

Manuela Tomić: ebaõnnestumisest ajakirjanduse edulooni!

Manuela Tomić, 22-aastane pürgiv ajakirjanik, kirjeldab oma kogemusi kujundaval "ajakirjanikureisil" oma raamatus "Zehnfingermärchen. Kleine Prose". Selles loos kirjeldab ta reisi Sarajevosse, kus ta soovis töötada kogenud Saksa ajakirjaniku juhendamisel. See teekond osutus aga väljakutseid pakkuvaks. Tomić pidi lennukis intervjuudeks valmistuma ja kutsus kogenud kolleegi üles mitte aega raiskama. Pärast maandumist tekkis tal mitmesuguseid probleeme, sealhulgas islamikoolides käimiseks sobimatu riietuse kandmine ja tõlkimisraskused. Need kogemused viisid lõpuks selleni, et ta puhkes ajakirjaniku ees nutma, kui haukuv saksa lambakoer teda ehmatas. Juba mõne päeva pärast jäi ta haigeks ja tagasilend lõppes ajakirjaniku kainestava hinnanguga, et ta ei sobi väliskorrespondendi ametikohale. Järgmise nelja aasta jooksul ei kirjutanud Tomić ühtegi aruannet ega ole pärast seda enam Sarajevot külastanud.

Tomići enda loo kujundavad tema kogemused pagulasena: ta sündis 1988. aastal Sarajevos ja põgenes Jugoslaavia sõja ajal perega Lõuna-Kärnteni. Võõrandustunne ja sõjast saadud emotsionaalsed haavad kujundasid tema lapsepõlve, kui pere leidis uue kodu Völkermarkti lähedal asuvas väikelinnas. Tema ema leidis tööd pitsabaaris ja isast sai veoautojuht. See elulugu mõjutas teda nii kirjutamises kui ka ajakirjanduslikus identiteedis. Oma töös kajastab Tomić väljakutseid, millega seisavad silmitsi sisserändaja taustaga ajakirjanikud. Ta ei tahtnud tegeleda kõmuajakirjanduse või muusikareportaažiga, sest ta ei tahtnud, et teda peetaks "kvoodivälismaalaseks". See tõi kaasa vastumeelsuse rändeteema vastu ja tunde, et ollakse sunnitud teatud rollidesse.

Isiklikud kolumnid ja kirjandusajakirjandus

Nädalalehe FURCHE toimetajana ja Viinis kirjanikuna avaldas Tomić mitmeid kirjandusajakirjanduse veerge pealkirjaga "mozaik". Need veerud räägivad veidratest ja isiklikest kogemustest Bosnia, Kärnteni ja Viini vahel. Eneseiroonia ja huumoriga valgustab ta elu absurdsusi ja jäädvustab mälestusi lapsepõlvest. Muljetavaldav katkend filmist “Zehnfingermärchen” kirjeldab tema jõululaupäeva mälestusi ja isa ootamist Obersielachi alajaamas.

Autor on nüüdseks jõudnud selleni, et ta ei saa enam rändeteemalisest arutelust taanduda. Vaatamata oma varasemale otsusele neil teemadel mitte kirjutada, mõtiskleb ta nüüd kriitiliselt ajakirjanike vastutuse üle vähemuste kajastamisel. Ta on leidnud rahu oma päritoluga ega näe rändest kirjutamist enam ebaõnnestumise märgina, vaid osana oma ajakirjanduslikust identiteedist.

27. juunil 2025 kell 18.00 jagab Manuela Tomić oma vaatenurki ja lugusid huvitatud kuulajatega Ebersteini raamatukogus toimuval üritusel, mida modereerib Sebastian Grayer. See sündmus tõotab pakkuda sissevaateid rände keerulisesse ajaloosse ja ajakirjandustöö väljakutsetesse.