Õpetajad Austrias: 51 palgata päeva ja kasvav stress!

Õpetajad Austrias: 51 palgata päeva ja kasvav stress!

“GoStudendi” hiljutine uuring näitab, et Austria õpetajad töötavad palgata keskmiselt 51 päeva. See murettekitav leid toob esile olulised väljakutsed, millega paljud õpetajad igapäevaselt silmitsi seisavad, kuna töötajate nappus sunnib neid pikemaid tunde töötama. Uuringu kohaselt teatas üle 66% küsitletutest, et nende töökoormus suureneb oluliselt kolleegide puudumise tõttu. Õpetajad töötavad ka puhkuse ajal, mis ei ole täiesti töölt vaba, investeerides selle aja jooksul tunniplaanidesse ja parandustesse üle 130 tunni. Väidetavalt teevad õpetajad koolitundides keskmiselt 12 tundi ületunde nädalas, millest suurem osa ületunnitööst kulub tunni planeerimisele, materjalide ettevalmistamisele ja korrektsioonidele.

Uuring põhineb põhjalikul küsitlusel ja ajakasutuse analüüsil ning hõlmab 252 õpetajat Ühendkuningriigist, Austriast, Saksamaalt, Itaaliast ja Hispaaniast. Analüüsi kaasati osalejaid kõikidest kooliastmetest, mis muudab tulemused veelgi olulisemaks. Üllataval kombel väidab enam kui kaks kolmandikku vastanutest, et pikad töötunnid mõjutavad negatiivselt nende vaimset tervist. Eriti murettekitav on asjaolu, et üle 50% õpetajatest nõuab valitsuselt rahalist toetust, sest 72% vastanutest leiab, et ületundide hüvitamiseks tehakse liiga vähe.

Stress õpetajaametis

Teine aspekt, mis õpetajate töötingimusi koormab, on avalikkuse väär arusaam õpetajaametist kui osalise tööajaga tööst. Paljudel õpetajatel on ühine töökoht, mis hõlmab nii koolis õpetamist kui ka ettevalmistus- ja järeltööd. Saksamaal, kus õpetajad läbivad statistika järgi EL-iga võrreldes palju õppetunde, tekitab motiveerimata ja distsiplineerimata õpilastega tegelemine ning klassiruumi kõrge müratase lisapingeid. Seda tugevdab asjaolu, et õpetajad ei suuda sageli leida selget vahet töö- ja eraelu vahel. 15 protsenti õpetajatest usub ka, et nende töö muudavad pingelisemaks lisaülesanded ja haldusülesanded.

Koroona pandeemia ei ole olukorda parandanud; Koolide sulgemine ja ebapiisavad digivõimalused on toonud kaasa töökoormuse ja stressi suurenemise. Uuringud näitavad, et umbes iga kolmas õpetaja tunneb end ülekoormatuna. Õpetajate tervise tähtsust on teadvustatud juba ammu, mistõttu on hädasti vaja välja töötada ennetavad meetmed ja tehnikad stressiga toimetulemiseks.

Tervise edendamise meetmed

Et tulla toime õpetajaameti väljakutsetega, loovad mitmed liiduriigid tervisedenduse programme. Baden-Württembergis on tervise edendamiseks eripakkumised, samas kui Baierimaa soovib programmiga LehrKraftStärken parandada tööga rahulolu. Berliin ja Brandenburg tuginevad struktureeritud tervisejuhtimisele, analüüsides esialgset tervislikku olukorda. Need programmid hõlmavad sageli ka juhendamist ja koolitust füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks.

Kasvatusteadlane Bärbel Wesselborg uurib tegureid, mis põhjustavad õpetajate stressi. Tema uurimistöö on juba toonud kaasa uusi arusaamu õpetajaameti stressi- ja vastupidavusteguritest, mis võivad olla positiivsete muutuste arendamiseks otsustava tähtsusega. Üha suuremaks muutub vajadus vaadelda õpetajate tervist igapäevase koolielu lahutamatu osana ning edendada tagasisidekultuuri, et vähendada stressi ja tugevdada õpetajate tervist.