Eeskujude võitlus: kuidas naised on osalise tööajaga endiselt ebasoodsas olukorras!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Analüüs soolise võrdõiguslikkuse edendamisest Austrias ja Saksamaal: arengud, väljakutsed ja sotsiaalsed eeskujud.

Eeskujude võitlus: kuidas naised on osalise tööajaga endiselt ebasoodsas olukorras!

Üha enam räägitakse naiste rollist töömaailmas ning värske statistika näitab, et viimase paarikümne aastaga on palju muutunud. ORF-i andmetel on sotsiaalsed vaated töötavatele emadele oluliselt muutunud. Kui 1990ndatel arvas kaks kolmandikku elanikkonnast, et väikeste lastega emad ei peaks töötama, siis tänaseks on see arv langenud alla viiendiku. Samuti on teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest tõusnud kõigis vanuserühmades, selgus.

Teisest küljest näitab WSI analüüs, et naised töötavad Saksamaal osalise tööajaga siiski palju sagedamini kui mehed. 2021. aastal töötas osalise tööajaga 45 protsenti töötavatest naistest, meestest vaid 12 protsenti. Kuigi osalise tööajaga töötamine meeste seas on alates 1990. aastatest suurenenud, suureneb sooline lõhe: erinevus 1991. aasta 28 protsendipunktilt on 2021. aastaks kasvanud 33 punktini. Uuring toob esile, et naised võtavad sageli suurema osa tasustamata tööst, nagu lapsehooldus ja majapidamistööd, eriti kodus. Seetõttu kasutavad nad töö- ja pereelu paremaks tasakaalustamiseks sageli osalise tööajaga tööd, kuid sellel võib olla pikaajaline negatiivne mõju nende karjääriväljavaadetele.

Muutused töömudelites

Huvitav nähtus on nn “moodsa leivateenija mudeli” muutumine. Austrias on endiselt populaarne, et mees töötab täiskohaga ja naine töötab osalise tööajaga. Beham-Rabanseri Johannes Kepleri ülikoolist leiab, et kuigi ühiskond teeb edusamme, on murettekitav, et vaid kolmandik paaridest jagab laste kasvatamist võrdselt, samas kui enamik jääb traditsiooniliste mudelite juurde, eriti läänemaailmas.

See tekitab suuri erinevusi osalise tööajaga töötamises Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel. Ida-Saksamaal on osalise tööajaga määr oluliselt madalam, mis on osaliselt tingitud siiani eksisteerivatest traditsioonilistest eeskujudest. Koroona pandeemia on toonud fookusesse ka hoolduse ja palgatöö ebavõrdse jaotumise meeste ja naiste vahel: enamasti vastutavad naised sulgemise ajal laste eest hoolitsemise eest, mis sageli tõi kaasa nende endi tööaja lühendamise. Need arengud näitavad, kui oluline on seada kahtluse alla sotsiaalsed normid ja teha pidevat tööd tõelise võrdõiguslikkuse nimel, et vähendada soolist pensionilõhet ja edendada naiste majanduslikku sõltumatust.

Neid sügavaid struktuuriprobleeme käsitleb ORF ja WSI igaüks pakub erinevaid vaatenurki töömudelite ja soorollide mõju kohta tänasele tööelule.