Dobrindt peab Talibaniga läbirääkimisi: plaanis on küüditamine Afganistani!

Dobrindt peab Talibaniga läbirääkimisi: plaanis on küüditamine Afganistani!

Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt kavatseb pidada Afganistanis Talibaniga otseläbirääkimisi. Nende kõneluste eesmärk on hõlbustada Afganistani kurjategijate Saksamaalt väljasaatmist. Austria siseminister Gerhard Karner toetab seda plaani ja nõuab, et Afganistani küüditamine oleks taas võimalik ELi tasandil. Austria föderaalne immigratsiooni- ja varjupaigaamet (BFA) võttis möödunud aasta lõpus ühendust Afganistani võimudega, et neid protsesse toetada. Dobrindti sõnul on kontaktid Talibaniga seni toimunud vaid kolmandate isikute kaudu ning ta rõhutab, et püsilahendus on vastuvõetamatu.

Olukord Afganistanis on pingeline. Pärast Talibani võimule naasmist 2021. aasta suvel on rahvusvaheline abi järsult vähenenud. Afganistani peetakse üheks vaeseimaks riigiks maailmas, kus eriti naisi diskrimineeritakse ja neil on vähe väljavaateid tööd leida. Dobrindt nendib, et enne Talibani võimuletulekut ei toimunud ühtegi küüditamist Afganistani; Erandiks oli 2022. aasta augustis Katari toel 28 kurjategija repatrieerimine. Talibani kõrgeim juht Hibatullah Akhundzada kontrollib riigi varandust.

Austria ja Saksamaa strateegiad

Dobrindti poliitilised projektid ei hõlma ainult Afganistani. Samuti kavatseb ta jõuda kokkuleppele Süüria valitsusega kodanike repatrieerimiseks. See kujundati ümber pärast kodusõda islamistlike valitsejate ajal ja Dobrindti eelkäija Nancy Faeser on juba külastanud Damaskust, et pidada läbirääkimisi uute valitsejatega. Austria kavandab ka konkreetseid samme julgeolekujõudude koolitamiseks ning tagasisaatmiseks ja väljasaatmiseks Süüriasse.

Üks Dobrindti keskseid muresid on iga-aastase põgenike arvu vähendamine. Ta kritiseerib praegust ülempiiri 200 000 põgenikku aastas, kuna see on aegunud. Viimase kahe aasta jooksul esitati umbes 600 000 asüülitaotlust, millele oli ligi 1,2 miljonit Ukraina pagulast.

Küüditamiste ja õigusliku olukorra kriitika

Föderaalvalitsus on aga surve all. Inimõigusorganisatsioonid, nagu Amnesty International, on juba väljendanud muret, et Afganistani küüditamine rikub rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi. Saksamaa Amnesty Internationali peasekretär Julia Duchrow kirjeldas neid meetmeid kui "esitluspoliitikat" ja hoiatas, et julgeolekuolukord Afganistanis on kriitiline. Teated kohtuväliste tapmiste, piinamiste ja sunniviisiliste kadumiste kohta Afganistanis suurendavad seda muret.
Lisaks võib föderaalvalitsus saada Talibani kaasosaliseks, kui ta deporteerimised ka tegelikult läbi viib.

Arvestades neid väljakutseid, tekib küsimus, kas kavandatavad meetmed annavad lahenduse või hoopis süvendavad olemasolevaid probleeme. Kasvav mure inimõiguste ja julgeoleku pärast Afganistanis võib mõjutada föderaalvalitsuse lähenemist lähikuudel.