Lõplik hüvastijätt: lein endise presidendi Jimmy Carteri pärast Gruusias

Lõplik hüvastijätt: lein endise presidendi Jimmy Carteri pärast Gruusias

USA endine president Jimmy Carter, kes teenis Valges Majas aastatel 1977–1981, sai riigi leina põhjuseks. Tema koduosariigis Georgias olid matusetseremooniad juba alanud ja matused peaksid toimuma neljapäeval lähis pereringis Plainsis, Georgias. Pärast tema surma 1. oktoobril 1924. aastal tagasihoidlikus kodus, kus ei olnud vett ega elektrit, viidi Carteri surnukeha teisipäeval lennukiga Washingtoni, kus tema kirst pandi Kapitooliumis paika. Leinamärgid jäävad aga nähtavaks ka pärast neljapäeva; President Biden andis korralduse lippe 30 päevaks pooles mastis lehvida, mis tähendab ka seda, et nad lehvivad pooles mastis ka päeval, mil Donald Trump ametisse vannutatakse, ajendades vabariiklaste avalikke kommentaare, nagu teatas Väike ajaleht teatatud.

Pärand täis väljakutseid

1924. aastal sündinud Carter astus poliitikasse, tehes endale nime Georgia senaatorina ja hiljem kubernerina. Tema presidendiaega iseloomustas raske naftakriiside, kõrge inflatsiooni ja tööpuuduse periood ning tema ametiaja tipphetk oli 1978. aasta Camp Davidi kokkulepe, mis tõi Egiptuse ja Iisraeli kokku. Sellegipoolest sai tema maine kannatada, kui 1979. aasta novembris võeti Teheranis pantvangi üle 50 USA kodaniku ning ebaõnnestunud päästekatse tõi kaasa tõsise kriitika. Pantvangid jäid vahi alla kuni Ronald Reagani presidendikoha üleandmiseni 1981. aasta jaanuaris. Vastuoludele vaatamata pälvis Carter oma hilisema humanitaartöö ja inimõiguste eest seismise eest rahvusvahelise au ning pälvis 2002. aastal Nobeli rahuauhinna. Tema 75. aastapäeva abielust oma naise Rosalynniga, samas kui novembris ei kaotata teda ka 20. 2023, as ZDF teatatud.