600 külalist Alam-Austria tööstuse päeval: punane märguanne asukoha kohta!

600 külalist Alam-Austria tööstuse päeval: punane märguanne asukoha kohta!

Täna, 11. septembril 2025 toimus Laxenburgi lossis “Alam-Austria tööstuse päev”, kuhu oli kutsutud ligikaudu 600 külalist tööstuse, äri, poliitika, ühiskonna ja meedia vallast. Tähtsa sündmuse korraldas Alam-Austria Tööstusliit (IV NÖ), mis keskendus tööstuse tähtsusele väärtuse loomisel, tööhõivel ja innovatsioonil. Aukülaliste hulgas olid osariigi kuberner Johanna Mikl-Leitner ja majandusminister Wolfgang Hattmannsdorfer. Need esindajad tõid esile tööstuse ees seisvad väljakutsed, eelkõige kõrged energiakulud ja regulatiivsed piirangud.

IV-NÖ president Kari Ochsner andis mõista, et tööstuspoliitika nõuab pühendumist ja vastutustunnet. Ta rõhutas, kui oluline on vähendada objektikulusid, mis hõlmavad energiat, tööjõudu ja bürokraatiat. Samas kutsus ta üles looma paremaid raamtingimusi teadusuuringutele ja innovatsioonile, et tugevdada tööstusettevõtete konkurentsivõimet.[A] Need nõudmised peegelduvad ka tööstuse praegustes väljakutsetes, mis [Wirtschaftsdiensti] andmetel on hädas hiiliva deindustrialiseerumisega.

Tööstuse tähtsus kontekstis

Tööstus annab 30 protsenti Alam-Austria majandustoodangust ja annab tööd peaaegu 190 000 inimesele, sealhulgas umbes 2700 praktikantile. Nagu [Leadersnet] teatab, tuleb kaks kolmandikku teadus- ja arendustegevuse kulutustest tööstusest. See statistika rõhutab tööstuse tohutut panust Austria majandusse. WKO president Wolfgang Ecker tõi välja vajaduse luua õiged raamtingimused tööstusettevõtete konkurentsivõimeks.

Austria majandusminister Hattmannsdorfer kinnitas tööstuse rolli majanduse selgroona ja rõhutas vajadust peatada hiiliv deindustrialiseerimine. Sellega seoses ütles kaitseminister Klaudia Tanner, et riigi lisandväärtuse säilitamiseks on föderaalarmee investeeringutel Alam-Austria ettevõtetesse suur tähtsus. Johanna Mikl-Leitner rõhutas ka, et tööstus on suurte kulude ja nõuete tõttu surve all ning hädasti on vaja riigi, föderaalvalitsuse ja ELi toetust.[A]

Globaalsed trendid ja väljakutsed

[Wirtschaftsdienst] märgib, et deindustrialiseerimise probleem ei piirdu ainult Austriaga, vaid puudutab ka teisi riike, näiteks Saksamaad, kus tootmissektori töötajate osakaal langes umbes 20 protsendilt 2000. aastal 17 protsendini 2020. aastal. Selle arenguga kaasneb suurenenud valdkondadevaheline tööjaotus ning digitaalse ja ökoloogilise ümberkujundamise väljakutsed. Vajadus kohaneda kasvavate energiahindade ja geopoliitilise ebakindlusega muutub üha tungivamaks.

Tagajärjed on tõsised: turuarengud võivad kaasa tuua tootmise vähenemise ja töökohtade kadumise Saksamaa ja Euroopa tööstuses. Energiahindade tõus on määratletud üheks riskiks, mis võib mõjutada ka Austria tööstust. Viimastel kuudel on Saksamaa föderaalvalitsus juba võtnud meetmeid energiavarustuse tagamiseks. Konsensus tööstuse dekarboniseerimise vajaduses toob kaasa ka nõudmised kaasaegse tööstuspoliitika järele, mis keskendub jätkusuutlikkusele ja tehnoloogilisele suveräänsusele.

Arutelu uue tööstuspoliitika strateegia üle ajendasid varem sellised algatused nagu „Tööstusstrateegia 2030”. Selle eesmärk on stabiliseerida tööstuse osakaalu kogulisandväärtuses ja edendada strateegiliselt olulisi tehnoloogiaid. Siiski jääb ebaselgeks, kui edukad sellised meetmed võivad olla, eriti arvestades rahvusvahelisi protektsionistlikke suundumusi, nagu Hiina ja USA suundumused, millel on Euroopa majandusele sageli ebasoodsad küljed.[A]

Keset neid väljakutseid näeb IV-NÖ tegevdirektor Michaela Roither, et sündmus on märk valdkonna asjakohasusest. Ürituse käigus läbi viidud videointervjuud tööstuse ja poliitika esindajatega illustreerivad põhjalikke arutelusid tööstuspoliitika ja tööstuse tulevikuväljavaadete teemadel. Konkurentsivõimelise asukohana ellujäämiseks on tulevaste väljakutsete ületamiseks vaja loovaid lahendusi ning tihedat koostööd riigi, tööstuse ja ametiühingute vahel.[B]