Murettekitavad ooteajad: Kärnteni arstid võitluses ülekoormusega!

Murettekitavad ooteajad: Kärnteni arstid võitluses ülekoormusega!

Ooteajad arstide vastuvõtule on viimastel aastatel tohutult pikenenud, eriti Kärntenis, kus patsiendid peavad silmaarsti vastuvõtule jõudmist ootama keskmiselt 44 päeva, nagu näitab Viini arstide liidu tellimusel tehtud küsitluskorraldaja Peter Hajeki praegune uuring. Kaksteist aastat tagasi oli see ooteaeg üheksa päeva. Selle arengu peamiseks põhjuseks on meditsiiniliste võimete ülekoormus. Kärnteni arst-residentide juhatuse esimees Wilhelm Kerber teatab, et viimastel aastatel on haigestumisjuhtude arv kasvanud ja konsultatsioonide arv patsiendi kohta suurenenud, mis paneb arstidele lisakoormust. Need probleemid tähendavad ka seda, et kohtumiste kokkuleppimine on üha enam võimalik ainult veebis või isiklikult.

Saksamaal näitab teine ​​uuring, et paljud patsiendid saavad kohe pere- või eriarsti vastuvõtule, mis tähendab, et nad ei pea päevagi ootama. Samas oli ka vastajaid, kes kogesid oluliselt pikemaid ooteaegu. Riikliku ja erakindlustusega isikute vahel on olulisi erinevusi: keskmised ooteajad näivad aga viimastel aastatel lähenevat. See selgub Riikliku Tervisekindlustuse Arstide Assotsiatsiooni (KBV) kindlustatute küsitlustest ja annab selgelt mõista, et kuigi mõned patsiendid saavad vastuvõtule kohe, peavad teised leppima märkimisväärsete hilinemistega, mis muudab tervishoiusüsteemi üldise olukorra veelgi keerulisemaks.

Ülekoormus tervishoiusüsteemis

Arstide ülekoormus ei mõjuta ainult ooteaegu, vaid ka praksise enda korraldust. Kärntenis töötab Austria haigekassa välja piirkondlikku struktuuriplaani, et olukorda parandada ja rohkem ravikindlustusbüroosid luua. Ooteaegade pikkuses mängib määravat rolli vastuvõttude korraldus ja praksise mahud. Neid väljakutseid võib täheldada mitte ainult kohapeal Kärntenis, vaid ka kogu Saksamaal, kus patsiendid puutuvad kokku erinevate ooteolukordadega, KBV täpsustada.