Surmav vetikate õitsemine: Botswanas suri mürgise vee tõttu 350 elevanti!

Surmav vetikate õitsemine: Botswanas suri mürgise vee tõttu 350 elevanti!

Šokk Botswanas: rohkem kui 350 elevanti suri mürgistesse veeaukudesse! Nüüd paljastatakse dramaatiline mõistatus massiliste väljasuremiste põhjuste kohta.

2020. aastal juhtus mõeldamatu: üle 350 majesteetliku elevandi Botswanas langes salapärase surma ohvriks. Nüüd on teadlased avastanud šokeeriva tõe – tsüanobakteritega saastunud veesilmade surmava kokteili, mis vabastas ohtlikke tsüanotoksiine!

Kohutavad üksikasjad selgusid põhjaliku uurimise käigus. Londoni King's College'i teadlased leidsid, et Okavango deltas oli saastunud umbes 20 veesilma, mille pindala on umbes 6000 ruutkilomeetrit. Need kastmisaugud olid elevantide viimane lootus, kuid need muutusid surmavateks lõksudeks!

Mis on tsüanobakterid ja kui ohtlikud need on?

Tsüanobakterid, mida sageli nimetatakse sinivetikateks, ei ole alati mürgised, kuid mõned liigid võivad seisvas vees põhjustada surmavat vetikaõitsengut. Just need ohtlikud vetikad uuringu käigus avastati. Elevandid, tuntud kui Loxodonta africana, surid 2020. aasta mais ja juunis pärast joomist saastunud veesilmadest.

"Tsüanotoksiinide tootmine sõltub teatud keskkonnateguritest, nagu äkiline temperatuuri tõus või liigsed toitained," selgitab uuringu juhtivteadur Davide Lomeo. Need mürgised tingimused viisid laastava massilise väljasuremiseni!

Esimesed õudusmärgid avastas organisatsioon Elephants Without Borders aerofotograafia abil. 2020. aasta esimestel kuudel märgati Ngamilandi ringkonnas arvukalt elevandikorjuseid. Kokku dokumenteeriti 161 korjust ja 222 luuleiu – selge märk ootamatust ja katastroofilisest sündmusest!

Kuidas tehti kindlaks surma põhjus?

Enne kui teadlased said mürgiseid vetikaid surma põhjusena kinnitada, pidid nad välistama muud võimalikud põhjused. Kuigi seda piirkonda peetakse salaküttimise levialaks, leiti korjused tervete kihvadega – see viitab sellele, et salaküttimine ei olnud seotud.

Teadlased analüüsisid ka teisi teooriaid, näiteks viirus- või bakteriaalseid haigusi, kuid välistasid need kliiniliste tunnuste puudumise tõttu. Korjuste jaotus viitas spetsiifilistele kohalikele teguritele, mis viisid massilise väljasuremiseni. Satelliidipiltide abil mõõdeti ka vahemaad, mille elevandid pärast joomist läbisid – keskmiselt 16,5 kilomeetrit. Paljud surid vaid paar päeva hiljem!

"Teiste suurte imetajate toksikoloogilised ajagraafikud on kooskõlas meie vaadeldud 88 tunniga," ütles Lomeo. Kogunes tõendeid selle kohta, et veesilmad olid kurjuse allikaks.

Kuid vaatamata nendele leidudele püsib teatav ebakindlus. Iga veesilma täpset toksilisust on õhust võimatu mõõta ja jääb ebaselgeks, kas elevandid jõid mitmest veesilmast. "On väga tõenäoline, et nad jõid enne surma mitmest lombist," selgitab uuring.

Täpsed tingimused, mis põhjustasid sellise surmava toksilisuse, on samuti teadmata. "Me teame, et teatud tüüpi tsüanobakterid toodavad tõenäolisemalt tsüanotoksiine, kuid täpsed mehhanismid pole veel täielikult teada, " ütleb Lomeo.

Botswana valitsus on ametlikult tunnistanud massilise väljasuremise põhjuseks tsüanobakterite toksiinide põhjustatud keskkonnamürgitust. Kuid küsimus jääb: kas selline katastroof võib korduda?

"Massiline väljasuremine on võimalik igas kuivas süsteemis, kus loomad sõltuvad seisvast veest," hoiatab käitumisökoloog George Wittemyer. Oht võib mõjutada mitte ainult elevante, vaid ka teisi loomi!