Surmavad vetikad õied: 350 elevanti Botswanas suri mürgiveest!

Surmavad vetikad õied: 350 elevanti Botswanas suri mürgiveest!

šokk Botswanas: rohkem kui 350 elevanti suri mürgiste veeaukude tõttu! Nüüd selgub dramaatiline mõistatus massi väljasuremise põhjuse kohta.

2020. aastal juhtus mõeldamatu: Botswana üle 350 majesteetliku elevandi langes salapärase surma ohvriks. Nüüd on teadlased paljastanud šokeeriva tõe - saastunud veeaukude saadud kokteili, mis oli saastunud tsüanobakteritega, mis vabastasid ohtlikud tsüanotoksiinid!

Hirmutavad detailid tõid päevavalgele põhjaliku eksami. Londoni King’s College'i teadlased leidsid, et Okavango delta umbes 20 veeauku saastus umbes 6000 ruutkilomeetri piirkonnas. Need veepunktid olid elevantide lootuse viimane pilk, kuid need said saatuslikuks!

Mis on tsüanobakterid ja kui ohtlikud nad on?

tsüanobakterid, mida sageli nimetatakse sinisteks vetikateks, ei ole alati mürgised, kuid mõned liigid võivad põhjustada seisvas vees surmavaid vetikaid. Täpselt need ohtlikud vetikad avastati uuringus. Elevandid, tuntud kui Loxodonta Africana, surid mais ja juunis 2020 pärast seda, kui nad olid saastunud veeavadest välja purjus.

"Tsüanotoksiinide tootmine sõltub teatud keskkonnateguritest, näiteks temperatuuri järsk tõusu või toitainete ülejääk," selgitab uuringu juhtiv uurija Davide Lomeo. Need mürgised tingimused viisid laastava massi väljasuremiseni!

Esimesed terrorimärgid avastasid elevandi organisatsiooni õhufotod piiridega. 2020. aasta esimestel kuudel märgati Ngamilandi rajoonis arvukalt elevantide rümbaid. Kokku dokumenteeriti 161 rümba ja 222 luud - see on selge märk äkilisest ja katastroofilisest sündmusest!

Kuidas määrati surma põhjus?

Enne kui teadlased suutsid surma põhjusena mürgiseid vetikaid kinnitada, pidid nad välistama muud võimalikud põhjused. Ehkki piirkonda peetakse tuntud salaküttimispotiks, leiti rümbad puutumata tuuskitega-näidustuseks, et see ei olnud salaküttimine.

Teadlased analüüsisid ka muid teooriaid, näiteks viiruslikke või bakteriaalseid haigusi, välistasid need kliiniliste tunnuste puudumise tõttu. Rümba jaotus näitas spetsiifilisi kohalikke tegureid, mis viisid massi väljasuremiseni. Satelliidipildid mõõtsid ka pärast joomist valmistatud vahemaa - keskmiselt 16,5 kilomeetrit. Paljud surid vaid mõni päev hiljem!

"Teiste suurte imetajate toksikoloogilised ajad vastavad 88 tunnile, mida me täheldasime," ütles Lomeo. Tõendid kondenseerusid, et veeaugud olid kurjuse allikas.

Kuid vaatamata nendele leidudele on teatav ebakindlus. Iga veeava täpset toksilisust õhust on võimatu mõõta ja jääb ebaselgeks, kas elevandid jõid mitmest veeavast. "On väga tõenäoline, et nad jõid enne surma mitmest pudrust," selgitab uuring.

Nii surmaga lõppenud toksilisuse täpsed tingimused on samuti teadmata. "Me teame, et teatud tüüpi tsüanobakterid toodavad tõenäolisemaid tsüanotoksiine, kuid täpsed mehhanismid pole veel täielikult mõistetud," ütleb Lomeo.

Botswana valitsus tunnistas ametlikult massilise surma põhjustajat keskkonnamürgitusena tsüanobakterite toksiinide poolt. Kuid küsimus jääb: kas sellist õnnetust saaks korrata?

"Kõigis kuivades süsteemides, kus loomad sõltuvad seisvast veest, on võimalik massiline väljasuremine," hoiatab käitumisökoloog George Wittemyer. Oht ei saanud mõjutada ainult elevante, vaid ka teisi loomi!