Rootsi koges oma ajaloo kõige halvemat tapmist

Rootsi koges oma ajaloo kõige halvemat tapmist

Rootsi linnas Ehrebros avas relvastatud ründaja teisipäeval tulekahju täiskasvanute hariduskeskusesse ja tappis vähemalt 10 inimest. Riigi peaminister kirjeldas juhtumit kui "Rootsi ajaloo halvimat veresauna".

Mis juhtus?

kell 12:33 p. Kohaliku aja järgi (kell 6:33) sai politsei teateid Örebros, linnas umbes 160 kilomeetrit läänes Stockholmist. Kaadrid langesid ülikoolilinnakusse Risbergskale, täiskasvanutele mõeldud koolile, kes ei täitnud eelmist haridustaset. Neid rajatisi tuntakse Rootsis Komvuxina ja pakuvad kutseõpet, Rootsi kursusi ja muid täiskasvanute programme, kes soovivad töö leidmiseks saavutada vajalikud kvalifikatsioonid. Need on ka olulised teenused Rootsi pagulaste ja rändajate elanikkonnale.

Mobiiltelefoni videod näitasid, kuidas õpilased peitsid laudade alla, samas kui häiresüsteemid kahanesid ja punased tuled vilgusid. "Kuulsime eredaid müra ja valju karjeid. Alguses ei osanud me toimuvat hinnata, kuid siis mõistsime, et see võib olla kaadrid," ütles 28-aastane õpilane Andreas, kes sundles Rootsi kanalile. Ta teatas, et tema klassikaaslased barrikadeerisid uksed ja otsisid umbes tund aega kaitset enne politsei sisenemist klassiruumi ja evakueerisid õpilased. "Kõikjal koridoris oli verd," lisas Sundling.

Kui palju inimesi tapeti või vigastati?

Politsei teatas, et rünnakus tapeti vähemalt 10 inimest ja kuus vigastada. Samuti tapeti ründaja. Kolmapäevases värskenduses teatasid Örebro piirkondlikud võimud, et kohalikus ülikooli haiglas ravitakse kuut inimest. See hõlmab kolme naist ja kahte meest, keda tuli käia püssihaavade tõttu. Ehkki algselt eeldati, et nad on kannatanud eluohtlikke vigastusi, on võimud nüüd teatanud, et viie seisund paranes "stabiilseks, kuid tõsiseks". Teine naine sai vähem raskeid vigastusi. Ametivõimude sõnul ei ravitud teisi patsiente haiglas üleöö.

Rünnaku alguses olid paljud õpilased juba teisipäeval üleriigilise eksami sooritamisest kohast lahkunud, teatas õpetaja Lena Warenmark Rootsi raadio SVT -le. 54-aastane kooli õpetaja Mary Pegado teatas, et tema ja ta õpilased olid pärast seda, kui keegi nende klassiruumi tormas ja ütles neile, et nad peaksid välja tulema. "Ma mõtlen oma õpilastele," ütles Pegado Reutersile. "Paljud neist on põgenenud riikidest, kus midagi sellist juhtub, ja nüüd kogevad nad seda siin. See on kohutav," lisas naine.

Mida me vägivallatseja kohta teame?

Praegu pole vägivallatseja kohta palju teada. Politsei teatas, et ta ei olnud teadlik ühendustest jõugudega ja et ta polnud ideoloogilistel põhjustel tegutsenud. "Praegu usub politsei, et vägivallatseja tegutses üksi, et teised inimesed on juhtumiga seotud," ütles politsei teisipäeval. Nad ei andnud vägivallatseja kasutatud relva tüübi kohta teavet.

Politsei teatas, et ründaja tulistas ülikoolilinnakusse saabudes ka ametnikke. Kolmapäeval toimunud pressikonverentsil teatas politsei, et vägivallatseja leiti surnuna ja tegi ilmselt enesetapu. Ametivõimud pole ründajat veel tuvastanud.

Kui haruldased on sellised rünnakud?

Koolitulistused on üsna haruldased, kuid Rootsi - tuntud oma kõrge elatustaseme ja tugeva sotsiaalkindlustuse võrku poolest - on viimastel aastatel registreerinud vägivaldse kuritegevuse suurenemist, mis on osaliselt tingitud jõugu sõdadest. Reutersi andmetel registreeris Rootsi 2023. aastal Euroopa Liidus elaniku kohta kõige kõrgemat surmaga lõppenud tulirelvi. 2024. aastal tapeti riigis vaid 10 miljoni elanikuga laskudega vähemalt 40 inimest - maksimaalselt 63 surma vähenemine 2022. aastal.

Kuigi Rootsil on ELi võrdluses kõrge relvaomandi määrad, peavad rootslased omandama litsentsi enne, kui neil lubatakse relva, ja riik seab ranged loa nõuded. Peaminister Kristersson kutsus üles uurima, kuidas see "jube" kuritegu teisipäeval võib tekkida. "Täna kogesime jõhkrat, surmavat vägivalda täiesti süütute inimeste vastu - see on Rootsi ajaloo halvim massiline tulistamine," ütles ta.

CNNS SANA NOOR HAQ teated.