Roosipärja risttules: tagasiastumisnõuded ja uued seadusandlikud plaanid!

Roosipärja risttules: tagasiastumisnõuded ja uued seadusandlikud plaanid!

Keset käimasolevat arutelu tema rolli üle natsionaalsotsialismiohvrite riikliku fondi esimehena jääb rahvusnõukogu president ja FPÖ poliitik Walter Rosenkranz vankumatuks. Vaatamata tohutule kriitikale, eriti Iisraeli kogukonna (IKG) poolt, mis välistas selle osalemise tema juhitud koosolekutel, teatas Rosenkranz, et säilitab oma positsiooni riiklikus fondis. Valju vienna.at Tal on seadusest tulenev kohustus juhatada Rahvusfondi hoolekogu ja ta võib vajadusel olla komisjonis esindatud.

Seetõttu algatas Rosenkranz seadusemuudatuse, et võimaldada tema alalist esindatust esimehe kohal. Kõik Rahvusnõukogu parteid peale FPÖ toetavad seda algatust, mis nõuab põhiseaduslikku häälteenamust. Intervjuus Ö1-le kommenteeris ta ka võimalikke volitusi, mida ta võiks U-komiteede puhul kehtestada. Tema kolleegid presiidiumis, Peter Haubner ja Doris Bures, tervitavad tema otsuse „kohusetundlikku läbivaatamist”, kas ta peaks kandideerima või tagasi astuma.

Konfliktid ja avalikkuse arusaam

Teine plahvatusohtlik intsident, mis Rosenkranzi tule alla tõi, oli tema käitumine inimketiga Viinis Judenplatzil toimunud novembripogrommide mälestuse ajal. Nagu alates orf.at Teadete kohaselt takistasid meeleavaldajad tal tol päeval pärja asetamast. Rosenkranz aga eitas, et sattus olukorda tahtlikult ja tõi välja, et ta ei palunud politseil inimketti lõhkuda, kuna soovis eskaleerumist vältida. Tema avaldused viitasid sellele, et ta soovis näha end Rahvusnõukogu presidendina, mitte parteipoliitikuna.

Lisaks on Rosenkranz minevikus seisnud silmitsi vaidlustega vanemate väidete tõttu illegaalse natsi kohta. Avalikkuse negatiivne suhtumine ja jätkuvad üleskutsed tema tagasiastumiseks on tema jaoks väljakutse, kuid ta tõlgendab seda avalikult kui märki oma kindlameelsusest järgida seaduslikke nõudeid ja juhtida riigifondi vastutustundlikult.