Agressiivne säga ründab suplejaid – politsei tulistab isalooma maha!

Agressiivne säga ründab suplejaid – politsei tulistab isalooma maha!

Reedel, 20. juunil 2025 juhtus Brombachsee järve ääres Kesk-Frangimaal traagiline juhtum, kui üle kahe meetri pikkune ja umbes 90 kilogrammi kaaluv säga ründas vähemalt viit suplejat. Nad said vigastada ja said marrastused rünnakute tagajärjel, mis toimusid vaid kahe tunni jooksul. Vetelpäästeteenistus oli sunnitud teavitama politseid supluskoha sulgemiseks ja olukorra leevendamiseks. Säga agressiivsus tekitas suplejate jaoks olulise ohutusriski, mis viis lõpuks drastilise sammuni: politseinik tulistas kala oma teenistusrelvast.

Pärast juhtunut leidsid kaks õngitsejat järvest surnud säga. Supluskoht avati uuesti pärast kalade päästmist. Merebioloog ja loomaõiguslane Robert Marc Lehmann ütles YouTube'i videos, et säga sai pihta, kuid näitas tund pärast lasku siiski hingamisliigutusi, mis seab kahtluse alla tapmise seaduslikkuse. See ajendas loomakaitseorganisatsiooni PETA esitama kuriteokaebuse ja tembeldama tapmise ebaseaduslikuks.

Rünnakute põhjus

Säga rünnakuid tõlgendatakse kui isase instinktiivset kaitserefleksi haudmehoolduse faasis. Isased säga valvavad oma sidurit kolm kuni viis päeva pärast munemist, kuid sel ajal näitavad nad ka suurenenud kaitsekäitumist, kui nad tunnevad end ohustatuna. Selline agressiivsus on säga puhul aga haruldane, kuna euroopa säga peetakse üldiselt häbelikuks.

Juhtum tekitab küsimusi ka säga käitumise ja ähvarduste kohta. Nagu antud juhul on näidatud, võivad nad käituda agressiivselt, eriti kui nad tunnevad end ohustatuna enda või oma poegade poolt. Toodi välja, et säga võib kasvada ülisuureks ja elada kuni 70-aastaseks, mistõttu on nende kalade majandamine Saksamaa vetes üha olulisem. Lisaks soodustavad säga levikut Saksamaa vetes kliimamuutused.

Võrdlus teiste metsloomade juhtumitega

Brombachsee juhtum meenutab arutelusid metsloomadega tegelemisel ohutuse üle. Sarnaselt hundirünnakutele, mille kohta on läbi viidud Rahvusvahelise Loomade Heaolufondi (IFAW) uuring, rõhutab see juhtum vajadust ära tunda ja vältida metsloomade võimalikke ohte. Näiteks huntidega kohtudes on soovitatav teatud käitumist vältida, et minimeerida rünnakute ohtu. Hundid näitavad inimeste suhtes tolerantsust ja mõnikord seostavad neid toiduallikatega, kuid see ei too automaatselt kaasa rünnakuid.

Inimeste turvalisus on paljude ühenduste jaoks esmatähtis, keskendudes ennetusmeetmetele ja elanikkonna harimisele. Arvestades Brombachsees toimunud intsidendi tõsidust, on nii inimeste kui loomade kaitsmiseks vajalik objektiivne lähenemine metsloomade ohu küsimusele.