Kickl kuulutab välja kuuma sügise: FPÖ plaanib koroonauurimise pealetungi!

Kickl kuulutab välja kuuma sügise: FPÖ plaanib koroonauurimise pealetungi!

FPÖ juht Herbert Kickl kutsus kiireloomulises üleskutses parlamendis üles "kuuma poliitilist sügist". See juhtus pärast liberaalse parlamendiklubi taandumist St. Lambrechti kloostris Steiermarkis. Kickl plaanib ka suurt ringreisi läbi liiduriikide, et elanikega rääkida. See ringreis algab kohe pärast föderaalpartei konverentsi 27. septembril Salzburgis, kus ta kandideerib tagasivalimiseks, ja lõpeb riigipühal, 26. oktoobril.

Üks Kickli keskseid muresid on leppimine valitsuse koroonapoliitikaga. Ta kritiseerib seda poliitikat kui "julma ja tõendite puudumist" ning suurendab survet mitmete parlamendi küsimuste ja advokaat Christian Pilnaceki surma uurimiseks kavandatud uurimiskomisjoni loomisega. Lisaks algatab FPÖ viis aastat pärast pandeemia algust sel ajal võetud meetmete põhjaliku analüüsi 827 parlamendiküsimuse kaudu. Selle "suure parlamendirünnaku" eesmärk on heita valgust kõigile pandeemia ajal välja antud määrustele ja koroonameetmete rahalistele tagajärgedele.

Parlamendi küsimuste ulatus

Päringud on üles ehitatud selliselt, et 203 on suunatud tervishoiuministeeriumile, 191 liidukantseleile, 56 haridusministeeriumile, 24 majandusministeeriumile, 23 rahandusministeeriumile ning edasised päringud erinevatele ministeeriumidele ja rahvusnõukogu presidendile. Kickl kirjeldab neid päringuid kui esimest sammu Coronaga tegelemisel ja kui alust edasistele meetmetele. Korona teemadega võiks tegeleda ka plaanitav siseministeeriumi uurimiskomisjon ja ma ei tea, kas sinna ka eraldi Corona-U komisjon tuleb.

FPÖ näeb neid algatusi reaktsioonina Teise vabariigi "suurimale rünnakule põhiõiguste ja -vabaduste vastu". Siseminister Gerhard Karner (ÖVP) on kurtnud järelepärimistele vastamisega kaasnevate suurte kulude ja vaeva üle, kuid Kickl lükkab selle kaebuse vastu, lükates selle tagasi kui "võltsuudise" ja hoiatades võimalike demokraatia jaoks ohtlike arengute eest.

Koronakriisi poliitilised ja sotsiaalsed mõõtmed

Koroonakriisil pole olnud mitte ainult tervisega seotud, vaid ka kaugeleulatuvad poliitilised tagajärjed. Paljudes riikides, sealhulgas Austrias, on põhiõigusi tõsiselt piiratud, mistõttu on vaja arutada nende meetmete proportsionaalsust. Politoloog Suzanne Schüttemeyer rõhutab, et kriis seab kahtluse alla parlamentide rolli aruteluplatvormina ning mõnel juhul on otsustamisprotsesse oluliselt muudetud.

Praegused poliitilised arengud seoses koroonapoliitikaga Austrias on samuti globaalsete suundumuste kontekstis. Mõnes riigis, näiteks Ungaris ja Brasiilias, on demokraatlikke õigusi veelgi piiratud, samas kui paljudes teistes riikides vaadatakse meetmed parlamendi läbi. See teeb selgeks, et koroonapandeemia võib kujutada endast nii väljakutset kui ka võimalust autoritaarsetele süsteemidele.

Nagu näitavad arengud Austrias, tugineb FPÖ koroonameetmete põhjalikule ülevaatele ja edendab avatud dialoogi elanikkonnaga. Järgmised kuud tõotavad tuua esile nii poliitilised pinged kui ka intensiivse arutelu pandeemiast saadud õppetundide üle.