Salzburgi otsene mandaat: kes esindab tulevikus meie riiki Viinis
Salzburgi otsene mandaat: kes esindab tulevikus meie riiki Viinis
Salzburgis asuvad riiklikud nõukogu valimised 2024 on andnud oma esimesed selged tulemused. Riigi valimiste asutus kinnitas seitset otsest mandaati, mis esindavad Viini riiki Viinis. See otsus on piirkonna poliitilise maastiku jaoks ülioluline samm.
29. septembri valimistel oli täpselt 391220 valijal võimalus häälest loobuda. Neist kasutas tegelikult oma hääleõigust 306 563, mis tähendab valimisaktiivsust 78,4 protsenti. See kõrge osalus kajastab kodanike huve poliitilistes arengutes.
Mandaatide jaotus
Tulemused näitavad häälte selget jaotust erinevatele osapooltele: Övp ja FPö saavad iga paigutada kolm parlamendiliikmet, SPUS aga mandaat. PHP ECHO 'avalduste jaotus on järgmine: ÖVP: 31,6% (95 736 häält), FPö: 27,7% (83 981 häält), Spö: 16,8% (50 955 häält), NEOS: 9,0% (27,376 häält) ja Greens: 8,5% (25,83%). KPö, õlu, mitte ükski, LMZ ja MFG suutsid teistelt parteidelt vaid minimaalsete häälteni jõuda.
'; ?>
Huvitav on see, et NEOS jättis kitsalt vahele otsese mandaadi riiklike nimekirja kohta ja rohelisi ei ole parlamendis esimest korda alates 2002. aastast esindatud. Tulevased parlamendiliikmed on tähestikulises järjekorras järgmised: Karoline EdstStadler, Andreas Haitzer, Peter Haubner, Elisabeth Heiß, Volker Reifenberian.Riikliku nõukogu sisselogimine ja struktuur
Riikliku nõukogu 28. seadusandliku perioodi valimis istung on kavandatud 24. oktoobril. Selle seadusandja kestus on regulaarne viis aastat. Koosolekul kiidetakse 183 parlamendiliiget föderaalse põhiseaduse seaduse alusel, mis on parlamentaarse töö põhistruktuur.
Endise Rahvusnõukogu president viib juhataja läbi kuni uue presidendi valimiseni. Sellel pidulikul tseremoonial annavad parlamendiliikmed tõotuse, milles nad kinnitavad oma lojaalsust vabariigile ja austust põhiseaduse vastu.
Seoses nende valimistega on juba arenenud lai arutelu tulevase poliitilise orientatsiooni üle. Poliitikud nagu Andreas Haitzer nõuavad kogukondadele rohkem rahalist tuge, teised aga rõhutavad tööturu poliitikas reformide vajadust. Lisateave nende teemade kohta on Leidke.
Kommentare (0)