Püha Veit on hädas rahaliste raskustega: nõukogu nõuab kokkuhoiumeetmeid!

Püha Veit on hädas rahaliste raskustega: nõukogu nõuab kokkuhoiumeetmeid!

St. Veiteri vallavolikogu kinnitas hiljuti eelmise aasta raamatupidamise aastaaruande, mis on praegusi keerulisi finantstingimusi arvestades väga asjakohane. Valju Klõpsake Kärnteni Linna finantsolukord jääb 2024. aastal pingeliseks. Kõrged ülekandemaksed, kasvavad personalikulud ja püsiv intressikoormus seavad linnale tohutult väljakutseid.

Neid probleeme süvendab veelgi kõrge inflatsioon, mis mõjutab peaaegu kõiki linnajuhtimise valdkondi. Linnapea Martin Kulmer (SPÖ) rõhutab usaldusväärse eelarvejuhtimise vajadust ja rõhutab, et kulude kasvu mõjude pehmendamiseks on vaja sihipärast kokkuhoidu.

Eelarve andmed ja täiustused

Eelarvetulemusega seoses on positiivne uudis: negatiivset tulemust võiks esialgse hinnanguga võrreldes parandada. 2024. aastal ulatub kohamaks ligikaudu 7,3 miljoni euroni, mis on ligikaudu 7 protsendiline tõus võrreldes aasta varasemaga. Linna tegevustulud on 50 miljoni euro ringis, kasv ligikaudu 3 miljonit eurot.

Lisaks jääb sissetulekute osakaalu kasv alla ootustele; need tõusevad vaid 1 protsendi võrra 150 000 euroni. Seiskunud tuluosa moodustab 28 protsenti kogutulust ja seda tuleb hinnata kriitiliseks. Lisaks sissetulekutele suurenevad ka kulud, eelkõige Kärnteni osariiki tehtavate ülekandemaksete kaudu, mis on kasvanud ligikaudu 15 protsenti.

Investeeringud ja väljakutsed

Esitatud arvude kohaselt saavutatakse 2024. aasta raamatupidamise aastaaruandes tegevusülejääk ligikaudu 1 372 000 eurot, mis tähendab ligikaudu 1,37 miljoni euro võrra paranemist. Lisaks paraneb investeeringute juhtimise tulemus 1 105 550 euro võrra. Sellegipoolest on netofinantseerimisjääk miinuses umbes 2 066 750 eurot, mis ilmestab linna rahalisi väljakutseid.

Saksa Linnauuringute Instituudi (Difu) praeguse linnapeabaromeetri tulemused näitavad samuti, et omavalitsuste rahandus on linnapeade jaoks 2025. aastal kõige pakilisem tegevusvaldkond. 70 protsenti OB-dest hindab seda teemat rohkem kui kaks korda olulisemaks kui teisi teemasid, mis rõhutab selle probleemi eriti kiireloomulisust. Ajavahemikus 23. jaanuarist 12. märtsini 2025 läbi viidud küsitluses nimetati järgmise viie aasta olulisima päevakorra teemana omavalitsuste rahandus. Siin on kesksel kohal munitsipaalinfrastruktuuri korrashoid ja laiendamine, eriti koolide vallas.

Need praegused linnarahanduse debatid näitavad vajadust vähendada mitterahalisi investeerimistõkkeid ja tegeleda investeeringute mahajäämusega haridusse, mis ulatub 54,76 miljardi euroni. Omavalitsuste investeeringute osakaal riiklikes investeeringutes on ligikaudu 40 protsenti, mis suurendab veelgi linnade vastutust ja kiireloomulisust saada toetust lisavahendite kaudu föderaal- ja osariikide valitsustelt.

St. Veiti olukord peegeldab seega suuremat suundumust, mida võib täheldada mitte ainult kohapeal, vaid ka Saksamaa linnade tasandil, kus küsitluses osales 197 linnapeast 135, mis vastab 68,5 protsendilisele osalemismäärale, nagu näitavad linnavalitsuse tulemused. OB baromeeter 2025 peeti kinni.