Venemaa pakub tingimusi: NATO laienemine tunnistatakse sõja põhjuseks!

Venemaa pakub tingimusi: NATO laienemine tunnistatakse sõja põhjuseks!

Moskau, Russland - 11. juunil 2025 tegi Venemaa selgeks, et see pidas NATO East Extensioni peatust Ukraina sõja keskseks eeltingimuseks. Välisminister Sergei Rjabkow avaldas seda väidet linna uudisteagentuuri Tassile. Ta rõhutas, et USA peab näitama austust Venemaa väga oluliste huvide vastu. Rjabkow sõnul on ülioluline võtta praktilisi samme USA ja Venemaa turvalisuse vastuolude põhjuste kõrvaldamiseks.

NATO Ida laienemist peab Moskva oluliseks probleemiks, et ümbritseda konflikti Euroatlandi piirkonnas. Rjabkow viitab memorandumile alates 2021. aasta detsembrist, milles Venemaa nõuab vägede väljavõtmist uutele NATO liikmesriikidele ja peatuse uute liikmete vastuvõtmiseks. See väide on tänapäevani kehtiv. Varem on NATO keeldunud selle ultimaatumi aktsepteerimast.

NATO laienduse üksikasjad

Alates 1997. aastast on liitunud 14 NATO riiki, sealhulgas Poola, Tšehhi Vabariik, Ungari, Bulgaaria, Balti osariigid, aga ka Soome ja Rootsi. Kokku on NATO -l nüüd 32 liiget. Rjabkow näeb praeguse konflikti peamiste põhjustena Ukraina võimalikku registreerimist NATO -s ja olemasolevat NATO infrastruktuuri idaküljel. See tuleb suhete normaliseerimise saavutamiseks lahendada.

Selles kontekstis kavatseb Pentagon maha arvata umbes 10 000 Ida -Euroopast pärit sõdurit, mida Rjabkow peab potentsiaalseks panuseks kogu mandri turvalisusesse. Samuti teatas ta Venemaa ja Ameerika Ühendriikide varajasest kohtumisest diplomaatiliste suhete parandamiseks, kuid ei nimetanud täpset kuupäeva.

NATO Venemaa suhete ajalooline taust

Praeguste pingete paremaks mõistmiseks on oluline viidata NATO Venemaa põhifailile alates 1997. aasta maist, mis peaks looma Euroopas rahu aluse. Sellele põhiseadusele kirjutasid alla USA president Bill Clinton ja toonane Venemaa president Boris Jelzin ning nad peaksid edendama tugevat ja stabiilset partnerlust kahe osapoole vahel. Sellel tasemel on pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal aga sellel tasemel vaevalt olnud.

Põhifailide ühes kesksel lepingul öeldakse, et Venemaal pole NATO uutesse liikmete vastuvõtmise kohta vetoõigust. Kuigi Yeltsin oli algselt NATO East'i pikenduse vastu, nõustus ta põhiaktidega, kuna NATO andis talle kinnitusi tuumarelvade paiknemise kohta uutes liikmesriikides.