Paavstivalimised on ohus: kas kardinal Ouédraogo on endiselt hääleõiguslik?

Paavstivalimised on ohus: kas kardinal Ouédraogo on endiselt hääleõiguslik?

Eelseisvaid paavstivalimisi ümbritseb ebakindlus ja vaidlused, eriti Burkina Faso kardinal Philippe Ouédraogo ebaselge vanuseavalduse tõttu. Teadete kohaselt võidakse kardinal nende ebaselguste tõttu valimisprotsessist välja jätta. Tema sünnikuupäeva kohta on vastuoluline teave, mis on dateeritud kas 4. jaanuarile või 31. detsembrile 1945. Kuigi ta ei oleks enam 80-aastaselt hääleõiguslik, võiks ta 79-aastaselt kindlasti valimistel osaleda, mis muudab olukorra keeruliseks. 2023. aasta aastaraamatus on tema sünnikuupäevana märgitud 24. jaanuar 1945, mis ta diskvalifitseeriks, samas kui praeguses ametlikus nimekirjas on ta sündinud 1945. aastal, mis võimaldaks tal võistelda. See juhtum võib seada kahtluse alla kogu eelseisvate paavstivalimiste kehtivuse.

Ouédraogo ise on väitnud, et ta sündis kõrvalises külas, kus polnud haiglat ega kooli, mis tõi kaasa ebatäpsed andmed tema sünnikuupäeva kohta. Tema isiksust ümbritsev ebakindlus tõstatab küsimusi valimisprotsessi terviklikkuse ja legitiimsuse kohta. Eelkõige peetakse teda konservatiivseks kiriku esindajaks, kes mängib olulist rolli traditsionalistlikes ringkondades, mis on paavst Franciscuse liberaalse kursi vastu.

Paavsti valimise õiguslik raamistik

Paavsti valimist puudutavad õigusnormid on ajalooliselt välja kujunenud ja eksisteerinud alates erinevatest kirikukogudest, paavstlikest reskriptidest ja apostellikest põhiseadustest. Oluline on 1059. aasta paavsti valimismäärus, mis määrab kardinalide aktiivse ja passiivse hääleõiguse. Enne seda määrust kehtisid paavstivalimised samamoodi nagu piiskoppide valimised, sõltuvalt keiserliku kinnitusest.

Teine oluline kuupäev on Lateraani sinod 769. aastal, mis tegi kindlaks, et paavstiks võivad valida ainult Rooma kiriku kardinaldiakonid ja presbüterid. Alates 12. sajandist levitati neid sätteid erinevates kanoonilistes kogudes koos paavst Aleksander III-ga. aastal 1179 sätestati, et paavsti tunnustatakse ainult kahekolmandikulise häälteenamusega.

• Papst Paul VI. schloss 1970 Kardinäle über 80 Jahre von der Wahl aus.
• Papst Johannes Paul II. promulgierte 1996 die Apostolische Konstitution ‚Universi Dominici Gregis‘.
• Papst Benedikt XVI. stellte 2007 fest, dass die Zwei-Drittel-Mehrheit für die Wahl entscheidend bleibt.
• Die jüngsten Reformen von Papst Franziskus im Jahr 2022 betreffen die Verwaltung während der Sedisvakanz.

Võimalikud erimeelsused Ouédraogo ümber ei sea mitte ainult väljakutset Rooma-Katoliku Kiriku järgmise pea valikule, vaid võivad ka õõnestada usaldust kogu valimisprotsessi läbipaistvuse ja terviklikkuse vastu. Arvestades halvenevat olukorda, nõuavad paavsti valimisi reguleerivad reeglid nii ajaloolist ettenägelikkust kui ka praegust selgust, et säilitada selle olulise otsuse terviklikkus.